Suured sulid sõidavad ikka tõllas
Suure masinavärgi tilluke mutrike, Festina jalgrattameeskonna massöör Willy Voet, ei osanud 9. juulini 1998 uneski näha, et aasta lõpus paneb ainuüksi tema nime kuulmine vappekülmas tudisema ka olümpiahärradest kõige härrama, Juan Antonio Samaranchi. Tänaseks on tagasihoidlikust ihusõtkujast tehtud Tour de France’i dopinguskandaali üks juhtfiguure, põrguvärava uksehoidja. Voet hagijatest uurijate haardes, jalgrattamaailmast väljatõrjutud Voet, Voet–paljastaja Paheline mehike, kelle olemasolust siiani vanakuradi sekretärgi midagi ei teadnud.
Just Tuurile suunduva Voeti autost, toasusside ja pidÏaama vahelt, avastasid tolliametnikud 9. juulil hiigelkoguse keelatud aineid. Järgnenud läbiotsimiste ja arreteerimiste rahe muutis ratturite püha võidusõidu farsiks.
Siiani krutib Prantsusmaa politsei innukalt pöidlakruvisid, hiljuti veetis kummitusliku öö arestikambris Jaan Kirsipuu. Tuuri võitnud Marco Pantani aga kinnitab: järgmisele ratturite laulupeole ta minna ei taha.
Sportlane jäägu neitsist puhtamaks
Kuid pommi impeeriumi alusmüüri ei asetanud kõhetu massöör Voet, suures mängus polnud talle antud isegi etturi rolli.
Kirjutas Tour de France’i dopinguskandaali stsenaariumi jalgrattasporti vihkav Prantsusmaa spordiminister, elukutseliste rammukatsumisi maamunalt pühkida ihkav vasakpoolne valitsus või keegi kolmasvõitlus keelatud ainetega pakkus suurejoonelisele vabaõhuetendusele pelgalt kattevarju
Poliitilise kõrgpilotaaÏi taustal omandavad teise tooni ka ratturite patuteod. Kui spordi- ja eluteatris valitsevad kupeldamine, mitmenaisepidamine ja ohjeldamatu rahahimu, kuis saavad atleedidki siis neitsitest puhtamaks jääda?
Polnud juhus, et ka aasta lõpus Rahvusvahelist Olümpiakomiteed raputanud altkäemaksuskandaal pandi paugupealt ühte patta Tour de France’i sündmustega.
“ROKi afäär tuli ilmsiks seitse nädalat enne ülemaailmset dopingukonverentsi, kus olümpiaisandad lubasid ebaausad võtted spordis turmtule alla võtta,” tabasid ärksad ajakirjanikud naelapead.
Pärast tulekahju puhkemist ei tormanud kõrgeid olümpia-ideaale kuulutanud ROKi härrased tarmukalt võitlusse. President Samaranch oli esimene, kes häälte ostmisest rääkinud Marc Hodlerile käe suule surus.
Vassimine on väljavalitute privileeg
Nii saabki Tour de France’ini jumaldatud ja nüüd kõigi poolt põrmu tallatud eksfestinalasest Laurent Virenque’ist kaasaegse gladiaatori sümbol.
Miljonite lemmik Virenque ei leidnud pärast Festina ukse taha heitmist uut meeskonda, kuna eitas dopingusüüdistusi.
Kuid valetamist ja vassimist võivad endale lubada vaid need, kes sõidavad uhketes tõldades.
