Rohkem kui algavatest play-off-mängudest räägitakse Ameerika Ühendriikides hetkel  Duncan-Crawfordi juhtumist.

Nimelt määras 16. aprillil üks NBA parimaid kohtunikke Joey Crawford Spursi-Dallas Mavericksi vahelises kohtumises Duncanile kaks tehnilist viga. Tüliõunaks osutus just teine “tehniline”, mille Duncan teenis ootamatult pärast seda, kui oli varumeeste pingil istudes kohtuniku otsuse peale naerma puhkenud. Tuttava Ïesti järel vajus 211-sentimeetrise ääremängija suu imestusest ammuli ning mees löntsis turvameeste hordi saatel vahekäiku.

Kuigi Duncanile määrati hiljem ametniku solvamise eest 25 000 dollari suurune trahv, tehti Crawfordi suhtes veelgi drastilisem otsus: 31-aastase staaÏiga kohtunik eemaldati teadmata ajaks viletöölt.

Kas tahad kakelda?

NBA suurimate staaride hulka kuuluva Duncani sõnul olevat kohtunik teda mängu ajal koguni ähvardanud. “Ta vaatas mulle otsa ning küsis: kas tahad kakelda?” väitis San Antonio liider.

Liiga komissar David Stern põhjendas karmi otsust sellega, et Crawford eksis NBA kõrgete professionaalsete standardite ja mängu kontrollimise vastu.

Kindel on, et sellel hooajal Crawford enam platsile ei jookse ning suure tõenäosusega on tema kohtunikukarjäär ka sellega läbi. Vahejuhtum tõstatas sealses meedias taas diskussiooni selle üle, kas mõnele on platsi peal rohkem lubatud kui teistele mängijatele.

Kuid kas või puhtärilisest seisukohast poleks NBA juhtide poolt tark tegu mängu ilu rikkuda. On ju San Antonio klubi põhipretendent meistritiitlile ning Duncan meeskonna selgroog.

Kuigi põhiturniir lõpetati läänedivisjonis kolmandana, ei näitavat see tähtede tõelist seisu.

Suur mees on võidu võti

Texase osariigi linna esindustiim pole küll üheski mänguelemendis parim, kuid see-eest ei teata Spursil olevat ka ühtegi tõeliselt nõrka kohta. Korvpallivaatleja Todd Froemlingi sõnul võivad Phoenix Sunsi ning Chicago Bullsi sugused viskamisele orienteeritud meeskonnad küll heal päeval võita ükskõik millist vastast, kuid on ülimalt kaheldav, et hea tippresultatiivsus suudetakse säilitada igal play-off-etapil.

“Suured mehed, kes toovad punkte korvi alt, on meeskondadele äärmiselt vajalikud,” kinnitab Froemling ning toob tõestuseks asjaolu, et viimasest kaheksast meistermeeskonnast seitsmes on mänginud kas Duncan või praegune Miami Heati keskmängija Shaquille O’Neal. Spursile lisavad kaalu ka sellised mängijad nagu Manu Ginobil, Michael Finley ning mitme tähtsa tabamuse poolest kuulsaks saanud Robert Horry, kes suudavad vastase surve alla seada ka kaugviskejoone tagant.

Teine klubi, mis hakkab play-off’idele arvatavasti tugevat tooni andma, on põhiturniiri võitja Dallas Mavericks. Käesoleval hooajal 80-st mängust 74 võitnud Dallas kaotas küll viimased kohtumised, kuid eelmise hooaja parim treener Avery Johnson mängitas põhiliselt vaid varumehi.

Samas mängib Mavericksi puhul suurt rolli psüühiline faktor – kuidas suudetakse üle olla eelmise aasta finaalikaotustest ning oma soosikurollist. Ajalugu on näidanud, et põhiturniiri võitmine märgatavat edu play-off-turniiriks ei anna. Mavericksi võivad tõsiselt takistama hakata nii Phoenix, San Antonio kui ka kahe viskemootori, Allen Iversoni ning Carmelo Anthony vedamisel tegutsev Denver Nuggets.

Tiitlikaitsja Miami Heat, kes lõpetas põhiturniiri idakonverentsis neljandana, on edasisi mänge silmas pidades suur küsimärk. Seda suuresti korvpalli viimaste aastate poptähe Dwayne Wade’i raske õlavigastuse tõttu, mille pärast tuli palluril 23 mängu vahele jätta. Aprillis taas mängukorda saanud Wade kogub alles hoogu ning parimate päevade esitustest on resultatiivsuspunkte puudu ligi kahe kolmandiku jagu. Samas näitasid Miamis põhiraskust kandvad veteranmängijad sisu ka ilma Wade’ita, võideldes välja 16-7 võiduseeria.

Kolme hooaja tagune meister Detroit Pistons elas tsentri ja tippkaitsja Ben Wallace’i lahkumist üle kuni Chris Webberi tulekuni jaanuaris. 52 võidu ja 29 kaotusega kindlustati endale idakonverentsi esikoht. Tugevast kaitsest lähtuvat meeskonda ei tasu kellelgi alahinnata seegi kord.

Intervjuu

Iverson: vanamehena pingiservale ei tüki

Neli korda NBA hooaja parimaks korvikütiks osutunud Allen Iverson on uues koduklubis Denver Nuggetsis rahul. Carmelo Anthonyt ta õpetama ei kipu.

•• Mis oli kõige suurem probleem teie endises klubis Philadelphia 76ers-is?

Kaotamine. Ma tundsin, et pärast kõiki neid aastaid ei huvitanud mitte kedagi minu arvamus selle kohta, kuidas võitma hakata. Olin sõnaõiguse katkiste luude ja liigesest väljas olevate õlgadega mängides ära teeninud. Andsin endast igal õhtul kõik! Soovin, et see üleminek oleks toimunud kohe hooaja alguses. Kui telekast vanu tiimikaaslasi näen, tunnen igatsust, aga 76ers-isse tagasi ei taha.

•• Kas Denveris olete kujunenud noore staari Carmelo Anthony õpetajaks?

Tahan olla ta meeskonnakaaslane ja sõber, mitte õpetaja. Ma ei tulnud Denverisse mõttega, et pärast treeningut istume maha ja mina pean loengu. Carmelo on täismees, kes teeb ise vigu ja õpib neist.

•• Kui lihtne on uue mehena meeskonnas liidrirolli täita?

Usun, et olen liider tänu tegudele, mis olen liigas aastate jooksul korda saatnud.

Katsun liider olla pigem oma eeskujuga, kuid ma ka räägin varasemast rohkem. Noor meeskond vajab seda. Kutid teavad, mis sõdadest olen läbi käinud ning austavad mind.

•• Kas näete ennast ka tulevikus Nuggetsi mängijana?

Kuna olin Philadelphias nii kaua, ei kujutanud ettegi, et võiksin kuskil mujal mängida. Nüüd tunnen aga, et tahaksin just siin oma karjääri lõpetada. Siin on palju positiivset. Ka lapsed ütlesid, et neile meeldib (Denveris – toim) kool ja klassikaaslased. Kõik näib siin hea.

•• Kui kaua veel mängite?

Seni kuni suudan väljakul olla Allen Iverson, seni kuni suudan domineerida. Kui ma enam nõutumate mängijate pingereas esimene pole, siis on aeg lõpetada. Ma ei taha olla pingil istuv vanamees.

•• Kas praegu on teie kirg korvpalli vastu veel sama, mis kümme aastat tagasi?

Põrgu päralt, kindlasti sama või isegi suurem. Liigasse tulles arvasin, et nüüdseks on mul juba kolm või neli tiitlit, kuid pole ühtegi. Ja see teeb mind veelgi näljasemaks.