•• Tiiu, panid oma uisukoolile aluse aasta tagasi, ent nüüd oled Eesti parima uisutaja Gerli Liinamäe treener. Võid sa ausalt öelda, mis teie lõppenud hooaja ees-märgid tegelikult olid ja kui palju te neid ületasite?

Õnnestumise protsent oli kindlasti vähemalt 150. Planeeritu oli tõesti tagasihoidlikum, sest meie jaoks oli kõik uus. Ma ei olnud mõnda aega juunioride võistlustel käinud, kuid kui nägin olukorda, mõtlesin, et võiksime võistelda juba ka täiskasvanute seas. Pidime kiiresti leidma võistluse, kus vajalik punktisumma täita. Grazis läks meil hästi, Gerli sai viienda koha, otsustasime, et pretendeerime Eesti meistrivõistlustel ka

EM-ile ja juunioride MM-ile. Mida meil plaanis polnud, oli võistlemine Eesti juunioride meistrivõistlustel. Usun endiselt, et see võistlus kohe pärast EM-i oli põhjus, miks Gerlil omavanuste MM-i vabakava ebaõnnestus. Jälgisin ka soomlaste Juulia Turkkilat, kes ei pidanud küll kodus midagi tõestama, aga ta tegi kaasa Põhjamaade meistrivõistlustel. Ka temal läks noorte MM nässu. Noortele tüdrukutele, kelle jaoks on kõik võistlused vastutusrikkad, oli seda liiga palju. Lõpuks oli ka täiskasvanute MM-i eel pikk vahe, Turkkila võistles seal hästi ja mul on südamest kahju, et Gerlile seda kogemust ei võimaldatud. Ta oli selle ära teeninud.

•• Kas nii kiire üleminek täiskasvanute kavale tekitas ka probleeme?

Kava pikemaks teha oli palju lihtsam kui seda hiljem taas juunioride võistluse jaoks kohendada. Teeme alati muusikasse lühema ja pikema variandi, nii pidimegi lisama naiste vabakavaks vaid ühe ilusa spiraali. Gerli on füüsiliselt valmis pool minutit pikemat kava sõitma.

•• Miks sa otsustasid saata Gerli enne Euroopa meistrivõistlusi Moskvasse treenima?

Eesti koondisel ei ole hooaja jooksul koondise tunde ja kuna mul ei olnud võimalik enne EM-i Gerlile piisavalt jääd tagada, saatsin ta Moskvasse. Kuna koondis koos ei treeninud, pidime leidma Gerlile kaaslased, kes oleksid vähemalt sama tugevad kui ta ise. Minu koolis on ju kõik teised temast nooremad.

Koondisele võimaldati jääd vaid kuus tundi enne juunioride meistrivõistlusi. Ent seda oleks vaja märksa rohkem. Mulle on öeldud, et harjuta spordikoolide jääl. Minu arvates on see ebaprofessionaalne lähenemine, sest seal on korraga jääl üle 25 lapse, kes kõik on erinevate oskuste ja tasemega.

•• Mis sinu ideaalsoov oleks?

Leian, et tiitlivõistlusteks ei valmistuta kümme päeva enne võistlust, vaid terve hooaja jooksul. Üleminekuperioodil kevadel ei ole koondise tunde vaja, suvised kavad teeb iga treener ise, aga nii nagu hooaeg augusti lõpus algab, peavad olema järjepidevad koondise ühised treeningud ja jää kord päevas kuus korda nädalas. Nii oleks vähemalt kord päevas kõigile tagatud tund, kus jääl on parimad. Lisaks on loomulikult igal klubil oma jää.   

•• Kas Gerli Liinamäel oli möödunud hooajal igapäevaseks tööks jääd piisavalt?

Jah. Oleme ise enda eest seisnud, palju on aidanud minu täiskasvanute grupp, seega on meil kõik korras. Mis alguses ei olnud korras, oli see, et kui sõitsime juunioride GP-le Courcheveli, maksis Gerli perekond kinni nii tema, minu kui ka Eesti kohtuniku sõidukulud. Uisuliit ei andnud pennigi.

•• Kas avavõistluse 10.  koht muutis midagi, kas teisele GP-etapile Dresdenisse sõiduks saite juba toetust?

Ei, ka seal käisime oma kulul.

•• Puhkus on läbi ja uus tsükkel alanud. Millega Gerli praegu põhiliselt tegeleb?

Põhirõhk on koreograafial ja üldkehalisel ettevalmistusel, samuti käisime pikalt pilateses, kus ta õppis hingama, kasutama õigeid lihaseid, samuti aitas see emotsioone maha võtta. Tuhat tänu fantastilisele pilateseõpetajale Britt Kalbusele.  

Samuti on meil kõvasti abi olnud mu isiklikust tütrest Signest, kellega oleme teinud uisutajatele programmi, mille eesmärk on iga lihase õige areng. Signe õpib praegu Kreekas, aga töötab Soomes sealsete uisutajatega, mis mulle üldse ei meeldi (naerab).  

•• Ja suveplaanid?

Vahetame kindlasti lühikava, vabakava üle veel vaidleme…

•• Kellega, Gerliga?

Jah, vaidlusest sünnib ju tõde, mulle meeldib, kui mu õpilased oma arvamuse välja ütlevad. Juunis toimub Premia jäähallis rahvusvaheline laager, mida oleme aastaid korraldanud Tartus. Juuli alguses lendame Kanadasse, kus mu tütar organiseeris

laagri ühe suurepärase üldkehalise ettevalmistuse treeneriga. Kaasa tuleb peaaegu kogu minu rühm. Oleme kaks nädalat seal ja siis sõidame edasi USA-sse. Sealgi treenime kaks nädalat ja siis ongi käes augusti algus, kui teeme lühikese puhkuse, segame rutiini. Esimene võistlus, mida oleme uisuliidult palunud, on juunioride GP Riias 31.  augustist 2.  septembrini. Teine GP peetakse Tallinnas 12. oktoobril. Hooaja jooksul plaanib Gerli seitset-kaheksat võistlust, kavas on kõik tiitlivõistlused ja meistritiitli kaitsmine.

•• Mida soovite lühikavas muuta?

Praegune muusika on kergelt idamaine, aga Gerli on iseloomult rõõmus ja lõbus tüdruk, tahaksime rohkem seda esile tuua. Muusika jääb ikkagi klassikaliseks, sest Gerlil on väga ilus figuur, tal on ilusad käed, ta on musikaalne. Tahame lisada veidi koketsust.

•• Kui tippsõitja Liinamäe kõrvale jätta, kui palju muudatusi su klubis on aastaga toimunud?

Inimesi on tulnud juurde, väikesed on uisutama õppinud, sportlastel on hästi läinud, nad on parandanud oma väljanägemist, tehnikat, suhtumist treeningutesse. Nad on aru saanud, mida mina tahan. Kollektiiv on tore ja selles peitub jõud.

Loomulikult lapsed vahel sõitlevad ja õiendavad omavahel, aga võistlustel nad toetavad üksteist. Keegi ei puudunud põhjuseta kell 6.30 alanud tundidest, nad olid heas tujus, viskasid nalja ja tegid tööd.

•• Kas Gerli kiire edu on ka teisi lapsi ergutanud?

Absoluutselt. Gerlile elavad nad kõik kaasa. Kui Evelin Ilves käis möödunud nädalal Nanette ja Naomi koolis, piiksus mu telefon terve õhtu, sest kõik helistasid, et vaata, Nane ja Naomi on Kanal 2 „Reporteris”. Nad kõik olid elevil. Selliste lugude peale tuleb  pisar silma ja see ongi treeneritöö väärtus, mida raha eest ei osta.

•• Jõuad sa kõike üksi vedada?

Mul on palju abilisi, kes vahel viivad tunde läbi: Jelena Muhhina, Helery Hälvin, samuti Margus Hernitsa isa Peeter Kulkov, Lea Rand, vahel Gerli. Väga suur abi on Viesturs Janson-sist ja Kaie Kõrbist.

Loomulikult tahan, et keegi oleks pidevalt kõrval, kuid see keegi peab olema sama suur fanaatik ja sama pühendunud kui mina, muidu sealt head nahka ei tule. 

Glebova loodab leida uue treeneri

Möödunud nädala alguses leppisid naisüksiksõidu viiekordne Eesti meister Jelena Glebova ja teda kümme aastat juhendanud Anna Levandi kokku, et lõpetavad koostöö. Reedel tegid nad otsuse avalikuks.

„Eks sarnaseid mõtteid oli ka varem peas olnud, kuid need kadusid sama kiiresti, kui tekkisid,” rääkis Glebova. „Samasugused kahtlused olid ka Annal, kes tunnetas, et vastutus on liiga suur.”

Pärast 22. kohaga lõppenud MM-i ja nädalast puhkust otsustas Glebova esimese trennipäeva järel, et on aeg edasi liikuda.

Glebova tunnistas, et aeg, mille ta veetis Nikolai Morozovi grupiga treenides, andis selge märgi, et harjutada saab ka teistmoodi. „Anna poleks vastu olnud ka sellele, et ta oleks mu treeneriks jäänud, kui oleksin enamiku ajast laagrites olnud, kuid mina nii ei soovinud jätkata,” rääkis 21-aastane uisutaja, kes sõidab juuni alguses USA-sse, kus kavatseb veeta kogu suve.  Kellest saab tema uus treener, on esialgu veel lahtine. „Mõni võimalus on, kuid enne sügist ma midagi kindlat ära ei otsusta, sest suvel võib igasugu asju muutuda,” tõdes Glebova, kes astus välja ka Anna Levandi uisuklubist.

Mullu Euroopa meistrivõistlustel kümnenda koha saanud neiu siht on hästi esineda Sotši olümpiamängudel. „Sinna on jäänud vaid kolm hooaega, kui ma tahan olümpial hästi võistelda, pean juba järgmisel hooajal ettepoole rühkima,” arvas Glebova, kellel jätkus Anna Levandi aadressil vaid tänusõnu. „Oleme Annaga kümne aasta jooksul koos väga palju läbi elanud, olen rõõmus, et meie suhted on lahkumineku otsusele vaatamata sõbralikud,” lisas ta.