Cofidise profimeeskonnas pedaaliv jalgrattur Janek Tombak on elukutseliste leeris veedetud kahe ja poole kuuga õppinud koos kukkedega ärkama, kaks korda päevas lihaseid venitama ning senisele lahutamatule kaaslasele juustuvaagnale truudust murdma. “Olen nüüd elukutseline,” ütleb ta, varjamatu uhkusenoot hääles. “Vahel mõtlen: mis saab siis, kui pärast kahte Cofidise–aastat ei õnnestu uut lepingut sõlmida? Mitmed pöörduvad tagasi amatööriellu. Mina sellega ei lepi. Teen kõik, et sportlaskarjääri lõpuni profiks jääda.”
Suvel algas karmdieeditrill
Kuigi marulised peod ja tormakad käegalöömised on Tombaku jaoks ammu unustusehõlma vajunud, tuleb tal uues rollis püksirihma veelgi pingutada. Enamuse ajast veedab uuproff oma Prantsusmaa kodus Besanconis harjutades, tiimi sulab võistlustel ja treeningulaagrites.
“Kõige enam paneb imestama, et boss viitsib iga päev helistada,” juubeldab rattur hilisel õhtutunnil telefonitorusse. “Uurib, kuidas läheb, jagab juhtnööre. Õpetussõnad on vajalikud võrreldes amatööriajaga on treeningumaht kasvanud kolmandiku võrra.
Enam ei saa aknast välja vaadates nina kirtsutada. Veebruarikuus tuli lumi maha, boss ütles: proovi ikka sõita! Loobu vaid siis, kui näed, et elu võib ohtu sattuda.”
Tahab aprillikuuks vormi tõusta
Varem meelsasti unedemaal seigelnud Tombak on karmi rütmiga kohanemiseks soetanud äratuskella. “Varsti jõuame eritreeninguteni nende toel peaksin hakkama paremini sõitma eraldistarti,” räägib ta õhinal. “Uus asi on minu jaoks võimlemine, rassin kaks korda päevas. Kõik kõvemad mehed pidavat lihaseid venitama, kuhu minagi pääsen.”
Kellaajast sõltumatult tuleb Tombakul kärpida kehakaalust paar kilo. Dieedidrill algas mullu suvel, mil eestlane Cofidise juhendajatele silma jäi ning põhjalikud testid läbis.
“Iga gramm on arvel. Mida vähem kaalud, seda kergemalt lähed mäkke,” mõistab rattur piirangute vajalikkust. “Maiustused olen unustanud. Prantsusmaal lemmikuks saanud juustu luban endale kaks korda nädalas.”
Tombaku tegemisi on pärssinud oktoobrikuine jalaoperatsioon, tõsiseid treeninguid alustas ta veebruaris. Maailma edetabelis kaheksandat kohta hoidva Cofidise ridades on ta startinud kolmel võistlusel.
“Esimese tugeva jõuproovi katkestasin,” annab Tombak aru. “Järgmised lõpetasin grupi keskel. Esialgu on raske. Amatööride seas kihutati viis kilomeetrit, järgmised viis lasti rahulikult. Siin antakse täie valuga. Sirgetel polegi väga hull, tõusudel ripub hing paelaga kaelas.”
Uusprofi staatust pole Tombakule seni kordagi meenutatud. “Sõita ma oskan,” on ta endas kindel. “Kõigi meeskonnakaaslastega pole veel koos võistelda jõudnud, kuid olmetasandil on kujunenud normaalsed suhted.”
Nõrga alusmüüri ladunud Tombak loodab teistele järele jõuda kuu aja pärast. Profiseisust on eestlane juba nautidagi saanud.
“Eelmisel nädalavahetusel hüüdis keegi stardis: Tombak!” meenutab rattur magusat hetke. “Seljataga seisis autogrammikütt. Cofidis on Prantsusmaal tuntud tiim, mindki teatakse juba pisut.”
