Tõnu Pääsuke: Eesti laskesuusakoondise ühtsustunne võiks parem olla

Juunioride koondise ja SK Nõm­me treener Tõnu Pääsuke on andnud Eesti koondisse laskesuusatajaid Kaija Parvest alusta­des ning Eveli Saue ja Kadri Leht­laga lõpetades. Eesti Päe­valeht palus tal eksperdina tõmmata hooajale joon alla.

•• Eesti laskesuusatamine ei vastanud ootustele ei mullusel MM-il Lõuna-Koreas ega tänavusel olümpiahooajal. Mis tõbi teda vaevab?

Ma ei arva, et surmatõvega tegemist oleks. Selle ala lähenevast lõpust Eestis on kirjutatud minu mäletamist mööda ammu. Väikeriigis ei saa asju nõnda suurelt ette võtta kui Vene ajal. Meil läheb mõnikord täkke, sagedamini ebaõnnestume. Juunioride tiitlivõistlustel oleme päris sageli üsna head ja võidame ka medaleid. Vaat miks ma peaasjalikult arvan, et ala on vara maha matta.

•• Tuul, sadu, relva tõrked, sant enesetunne keeravad meie sportlaste esinemisi tuksi...

Olen endiselt arvamusel, et laskesuusatamises on palju finesse, mis võivad võistluse saatuse otsustada. Ent nende taha ei saa pugeda. Minu meelest on pisiasjade kõrval olulisemaid tegureid, mis ei lase meil edukad olla. Väga tähtis on näiteks koondise sisekliima, kaaslase toetava õla tunnetamine. Selle koha pealt pole Eesti koondises midagi katastroofilist lahti, kuid ühistunne võiks parem olla. Usun, et selle ühistunde nõrkus ongi faktor, millega altminekuid põhjendada. Ja vastupidi, edukuse aluseks on meeskonnatöö, millel kohutavalt suur jõud. Mõned koondislased harjutavad eraldi, ent omaette nokitsemine ei pruugi hea olla. Teinekord on see küll mõistetav. Näiteks Roland Lessingul ajab kõrgmägedes harjutamine verearvu kõrgeks, tema peabki allpool treenima. Arvatavasti pole ka organisatsioonilised otsused alati kõige õigemad olnud. Ma ei usu, et Kristjan Oja (omaaegseid Pää­sukese õpilasi – toim) peaks peasekretärina alaliidus laua taga istuma. Talle leiaks parema rakenduse.

•• Huviline vaatab internetist IBU lehekülgedelt tänavuse MK-hooaja üldseisu ja avastab, et Eesti parima naisena seisab Lehtla 48 punktiga 66. kohal, meestest Lessing 79 punktiga 59. kohal. Hooajal pääses punktikohale üks naine ja kuus meest. Nadi?

Nadi. Aga mitte traagiline. Ma pole siiski seda meelt, et kogu koondisele tuleks mõõta lapiti lauaga. Iga sportlast oleks targem vaadata eraldi.

•• Eveli Saue hooaja nurjas ru­mal luumurd. Ta sai küll taliolümpial võistelda, kuid ei jõudnud parimasse vormi. MK-sarjas ei suutnudki ta end vähestes startides võidelda punktikohale. Saue oli mulluses MK-sarjas 167 punktiga 40. kohal, tunamullu 218 punktiga 27. kohal. Tagasiminek?

Näib nii. Eveli peaks minu meelest tõstma treeningukoormusi. Samal arvamusel on ka tema vanemad, kellega suhtlen endiselt tihedalt. Eveli on sportlik ja visa natuur, kes ei lase end kindlasti kõigutada tänavusest ebaõnnest. Ta veel tõuseb. Mul on arvamus, et ta ka täie tervise juures olles poleks jaksanud väga head hooaega teha. Tuleb jõulisemalt üritada, et jõuda uuele tasemele just suusatamises. See võiks Eveli puhul olla võidu võti.

•• Lehtla üldkohad kolmel viimasel hooajal: 66. , 65. (2009) ja 69. (2008). Tänavuse hooaja eel kuulutas Lehtla, et teeb ilusa hooaja, pärast olümpiat üllatas meedias lausega, et tal oli tänavune aasta kavandatud vaheaastaks!

Ärgem pangem seda tähele! Sportlane tahab ju oma ebaedu kuidagi põhjendada. Olen üsna kindel, et Kadri veel töötab end üles. Kogemusi on tal laskesuusatamises ju vähe. Mõned aastad tagasi tahtis ta spordist loobuda, sest leidis, et murdmaasuusatamises ei jõua ta kuhugi. Osutasin tollal võimalusele laskesuusatamises. Tal on loomupärast osavust lasketiirus, kuid suusaettevalmistuses on vist midagi mööda pandud. Ma pole viimastel aastatel tegelnud ei Eveli ega Kadriga ega saa täpsemalt öelda.

•• Koondises on ju ka nooremaid. Kristel Viigipuu, sinu enda kasvandik Elisabeth Juudas?

Nendel mõlemal on veel palju tööd ees. Sirli Hanni on märksa kogenum. Ta oli 2003. aasta juunioride MM-il medalil, kuid hiljem on areng takerdunud. Astmanähtude tõttu on tal olnud probleeme ka tervisega. Viigipuu tegi juunioride MM-il hea sõidu.

•• Meeste koondisega on sul sidet arvatavasti vähem, tükati oled tegelnud vaid Martten Kaldveega. Missugust hinnangut mehed hooaja kokkuvõttes väärivad, sest Roland Lessingu ja Kaldvee kümne hulka pääsemisest ühel etapil on piisavalt kõneldud.

Põgusalt tuleb neid siiski nimetada. Lessingu teine või Kaldvee seitsmes koht ühel etapil oli innustav eelkõige neile endale. Aga ka teistele selles mõttes, et näitab, kuhu võib hea klapi korral jõuda. MK-sarja kokkuvõttes jäid kohad tagasihoidlikeks. Lessingu 59. kohta nimetasime, Kaldvee ja Indrek Tobreluts olid kaheksandas kümnes, Priit Viks 85., Kauri Kõiv ja murdmaasuusatamisest tulnud Priit Narusk teise saja alguses. Kilka­miseks põhjust pole.

•• Lessing ja Tobreluts on üle kolmekümnesed ega ole veel otsustanud, kas nende karjäär jätkub. Koondis vajab verevahetust?

Kindlasti. Nagu eespool ütlesin, mitut head meest me korraga ette ei valmista. Nooremate seast on mõned kujud siiski tulemas. Jan Treier oli juunioride MM-il teises kümnes. Väikeriigi jaoks on eriti oluline, et suudaksime vähesed noored anded noorteklassist väl­judes spordi juures hoida. Laske­suusatamises pole me teisel iseseisvusajal seda igatahes teha suutnud. Eriti tüdrukute seas on mitmed juunioride hulgas tipus olnud laskesuusatajad loobunud enne õige karjääri algust (Jana Mintšenkova, Merle Viirmaa, Kadi Tomson jt). Drastiline olukord: Eestis peab B-koondis oma kulud suuremalt jaolt ise kinni maksma. Kui Kaldvee seda teeb, siis kõik pole selleks suutelised. Otepää pole laagedamiseks odavam koht kui Kesk-Euroopa keskused. Ja veel, kärbitud miinimumprogramm annab ka miinimumtulemuse. Oleme liiale läinud ka võistluskoormusega. Noored vanuses 11–18 aastat võistlevad nii sageli, et spordiisu kaob enne täiskasvanute hulka jõudmist.

•• Kas laskesuusatamises on müüte, mis vajavad purustamist?

Müüt, et Eesti laskesuusatajad on tiirus kobad, ei vasta tõele. Nad oskavad lasta küll. Nõuanne meediale: imestage, kui Ole Einar Bjørndalen saab tiirudes viis trahvi. Eestlasi ei maksa mõnitada, nad teevad oma tööd!

Kuidas hindate lõppenud laskesuusahooaega?

Margus Ader, endine laskesuusataja

Keskmist taset pole suudetud tõsta

Ühest küljest peame olema posi­tiivsed, sest saavutasime rohkem kui viimastel aastatel. Teatud persoonid kerkisid esile ja tegid ära selle, mida oleme tükk aega oodanud. Pean silmas Roland Lessingu teist ja Martten Kaldvee seitsmendat kohta MK-sarjas ning ka Kristel Viigipuu esitusi juunioride MM-il, kus ta tuli kuuendaks ja seitsmendaks. Hästi väikse edasimineku on teinud ka Kauri Kõiv ja Priit Viks. Aga need liikumised on olnud liiga väiksed selleks, et nendest rõhuasetusega rääkida. Kahjuks ei ole me aga suutnud tõsta sportlaste keskmist taset, mis laseks meil tulevikku positiiv­se pilguga vaadata. Puudub sta­biilsus. Meil ei pääse keegi sõit­ma ühisstardiga sõite, kuhu jõua­vad maailma 30 paremat. Ju me siis lihtsalt pole selleks prae­gu võime­lised. Eesti vastupi­da­vus­­aladel ongi keskmist taset väga raske tõsta. Ei liiguta koon­dise tugevuse poole, vaid mängitakse üksikutele õnnestumistele. Selleks et keskmist taset tõsta, tuleks rohkem panustada kogu organisatsiooni arengusse. Teiste laskesuusariikide seast ei leia üh­tegi koondist, kes oleks teinud eel­misest aastast kehvemat tööd. Kõik kasvatavad noori, neil on Eu­roopa karikasarjas oma B-koon­dised. Me aga pole suut­nud nii suuri samme astuda. Süüd­lasi peame otsima endi seast. Rääkides treenerite tiimist, ar­van, et Hillar Zahknast jääb laskesuusatamise treeningute juures väheks. Hillar võiks olla grupi juht, mänedžer või peatreener, aga tema kõrvale oleks vaja veel ühte autoriteetset ja klassiga treenerit, kes aitaks taset tõsta. Mul pole Eesti koondisele muud soovitust ja lahendust pak­kuda kui see, et loodame ka järg­misel aastal üksikutele õnnestumistele. Kui sähvatused pla­nee­- rida õigetele võistlustele, võib hooaja lugeda kordaläinuks. Loo­detavasti tuleb sportlaste hea päev MM-il.

Hillar Zahkna, laskesuusakoondise peatreener

Kas Lessingu teisest kohast ei piisanud?

Raske on kommenteerida etteheiteid keskmise taseme paigalseisu kohta Roland Lessingu teise koha taustal. Küsin selle peale: kas ta pidi siis esimeseks tulema? Positiivsust lisab ka Eveli Saue Euroopa meistrivõistluste kaks neljandat kohta ja Lessingu sõjaväelaste MM-i teine koht. No ei saa ju öelda, et midagi head poleks juhtunud. Oli õnnestumisi ja oli ka ebaõnnestumisi. Hooaeg oli täis sähvatusi, kuid peaeesmärgiks seatud olümpiamängudel me väga ei hiilanud. Seda seetõttu, et mõnede asjaolude vastu lihtsalt võidelda ei saa. Pean silmas Saue jalavigastust ja vahetut haigestumist enne olümpiat, mis vajutas vormile oma pitseri. Teistel ei tabanud vajalikul hetkel lasud. Meeste poole pealt tegi enda kohta hea soorituse Priit Viks. Oma taseme sõitis välja ka Indrek Tobreluts. Roland Lessing valmistas muidugi pettumuse ning ka Kauri Kõivust ootasin natuke rohkem. Kui meil olnuks rohkem raha, võinuksime muidugi teha mäes­tikulaagri, aga paraku peab treeningprotsessi pla­neerides arvestama ka olemasolevate vahenditega. See on karm reaalsus. Tahan, et suudaksime järgmisel hooajal tagada sportlaste materiaalse kindlustatuse ja võiksime kor­ral­dada treeninglaagreid, sest pildil püsimiseks peame ju tegema samasuguse etteval­mistuse kui meiega konku­reerivad võistkonnad.