Interneti jalgrattaspordilehekülg ei hoia Jaan Kirsipuu teisipäevasest Pariis—Nice’i velotuuri etapivõidust kirjutades värve kokku: eestlane pürib taas rekordimeheks! “Võistluse lõpp kujunes ettearvamatuks,” kirjeldatakse tormiliselt arenenud sündmusi. “Kirsipuu positsioon polnud kuigi lootustandev, kuid tänu meeskonna toetusele leidis tippsprinter end finishi eel taas grupi eesotsast.

“Alati on pisut pikantne klubikaaslast üle spurtida,” ütles oma tiimi meest Stephane Barthet edestanud Kirsipuu Prantsusmaa Televisioonile. “Aga Mc Ewen ja O’Grady olid ohtlikud. Loodan, et Barthe mõistab seda.””

Piimhape loksuskarmilt jalgades

Kirjutises leitakse, et Kirsipuu on tänavu suutnud palju korda saata. “Mullu profileeris enim esikohti saanud rattur võttis neljanda võidu,” toonitatakse. “Seda märtsikuu alguses! Kui Chamberys elav Eesti meister samas tempos jätkab, võib ta 1999. aastal oma mulluse tipptulemuse purustada.”

Kirsipuu ise meenutas, et eelmisel hooajal oli tal samal ajal üks esikoht. “Hooaja esimese poole võib juba kordaläinuks lugeda,” ütles ta triumfiõhtul Eesti Päevalehele. “Aga see ei tähenda veel midagi. Mõnel mitmepäevasõidul, kus mullu võite võtsin, ei kavatse tänavu üldse osaleda.”

Pariis — Nice’i velotuuri teisipäevase etapi hommik näis ratturile sama hall nagu ilm Prantsusmaal. “Polnud mingit särtsu, mõtlesin: mul täitsa ükskõik,” kirjeldas Kirsipuu stardieelset nullseisu.

“Eelmisel päeval olin olnud väga hea, kuid kõige otsustavamal momendil purunes kumm. Ebaõnn ei löönud rööpast välja — mõtted hakkavad peas tiirlema siis, kui lolluse teed või nõrk oled. Kobisin rahulikult magama. Starti läksin siiski külma kõhuga.”

Midagi head ei ennustanud ka võistluse algus. “Kui 80 km enne lõppu kihutamiseks läks, proovisin rünnata,” adus Kirsipuu põrgulikku tunnet. “Tahtsin võidusõitu kuumemaks ajada. Avastasin üsna kähku — jalakesed on kehvad, täitsa prahti täis. Neli tundi oli rahulikus tempos vihma käes sõidetud, külm ei lasknud piimhapet lihastest välja.

Mõtlesin: täna ei tee ma midagi ära. Siis sain higi lahti ja jalad puhtaks. Hakkasin taas endasse uskuma. Viimast 500 meetrit alustasin 12. kohalt, 50 meetrit enne lõpujoont pääsesin Barthest mööda.”

Tegi uskumatu hoobilt teoks

Ühel Reutersi piltidest raputab esikoha võtnud Kirsipuu joovastunult rusikat. “Casino massöörid seisid finishist 300 meetri kaugusel,” rääkis ta ülevast tundest. “Pärast võidusõitu lõid nad käsi kokku: meist möödudes olid nii tagasihoidlikul positsioonil, poleks elus uskunud, et võita suudad! Seda suurem oli minu rõõm — hakkama sain!”

Kirsipuu on profikarjääri jooksul saavutanud üle 40 esikoha. Teisipäevase triumfi seadis ta mulluse Hispaania velotuuri etapivõidu järel pingereas teisele kohale. “Kõrgemasse kategooriasse kuuluv Pariis — Nice on Prantsusmaal väga populaarne, kaasa lööb suur osa sprinterite koorekihist,” nentis võidumees pisut väsinud moel.

“Enda jaoks võin tuuri juba kordaläinuks lugeda. Kuigi esmaspäeval oli teoreetiline võimalus ka liidriks tõusta ja paar päeva kollases särgis sõita. Vanajumal ei tahtnud seda!

Kardan, et haigusjärgne särts võib olla ajutine. Enesetunne pole kehvemaks läinud, ent lähipäevil võib siiski langus tulla,” kahtles Kirsipuu.