Unustatud olümpiamedalimees leidis tunnustamist
Äsja 75-aastaseks saanud Kaaleste on sündinud Eesti Vabariigis, saanud siin sportliku algettevalmistuse ja omab Eesti kodakondsust.
Suvel võeti võõrsil elavat spordikuulsust pidulikult vastu Eesti olümpiakomitees ja hiljuti otsustas EOK täitevkomitee hakata Kaalestele kui olümpiamedalistile maksma iga kuu 3000 krooni toetust.
“Olen sellise otsuse üle siiralt rõõmus. Küsimus pole rahas, vaid teadmises, et Eesti minu spordisaavutusi hindab ja väärtustab,” lausus Kaaleste, kes lahkus Eestist 1950. aastal Leningradi sõjaväeteenistusse.
Kuusteist aastat hiljem
Enne tänavust külaskäiku sünnimaale viibis Kaaleste Eestis viimati 1989. aastal. Ta ei jõudnud ära imestada siin toimunud muutuseid. Tema hinnangul Eestist ilusamat maad ei ole.
“Vahepeal oli Eestisse keeruline tulla, kuna mul puudus ametlikult vormistatud kodakondsus. Tänu spordisõber Jaak Valdre abile said eelmisel aastal kõik formaalsused lahendatud,” rääkis Kaaleste.
Tema neljast vennast on elus Viktor, kelle kodu on Tamsalus. Ka teiste vendade kõik lapsed elavad Eestis. “Vahel käivad nad mul külas ja siis saab taas eesti keelt meelde tuletada,” rääkis endine spordikuulsus.
Ka Mihhail Kaaleste abikaasa Anna, omaaegne seitsmekordne N Liidu meister murdmaasuustamises on Eesti kodanik.
“Tänu suusatamisele me üldse kohtusime, sest enne aerutamise juurde jõudmist tegelesin just murdmaasuustamisega, mis oli mu esimene tõsisem kiindumus,” meenutas Kaaleste, kes 1955. aastal teenis N Liidu meistrivõistlustel Leningradis 4 x 10 km teatesõidumeeskonnas pronksmedali.
Tulevase kaasaga kohtus ta 1952. aastal Sverdlovskis toimunud N Liidu meistrivõistlustel. Nad tutvusid tantsupeol. “Eesti mehed tantsivad hästi ja nii me kokku jäimegi,” meenutas Anna Kaaleste, kes saavutas 1956. aasta Cortina d’Ampezzo taliolümpial 10 km distantsil üheksanda koha.
Suusad aerude vastu
Mitmekülgne Kaaleste hakkas 1950-ndate algul suviti paralleelselt kümnevõistlusega treenima ka süstasõitu. Ning juba esimesel võistlusel, Dünamo üleliidulistel meistrivõistlustel, tuli kahekordseks võitjaks. Koos Anatoli Demitkoviga tuli ta kahesüstal N Liidu meistriks.
Enne talvist suusahooaega kutsus Leningradi murdmaasuusatamise peatreener Šapošnikov Kaaleste enda juurde ja soovitas hakata tegelema ainult aerutamisega. “See oli õige soovitus,” kiidab mees soovitajat.
1956. aastal alustas Kaaleste N Liidu aerutamiskoondises tõsiste treeningutega ja sama aasta lõpul jõudis ta olümpiaveele. Melbourne’i olümpial jõudsid Kaaleste ja Demitkov kahesüsta 1000 m distantsil finaali parima ajaga, kuid seal tuli leppida hõbemedalitega.
“Saime finaalis stardist hästi minema, kuid et üks paatkond murdis aerulaba, kutsuti kõiki tagasi,” meenutas ta. “Olime selleks hetkeks täie võimsusega aerutanud 20 meetrit. Kordusvõistlusel meil enam sellist teravust ei olnud ja jäime kogenud sakslastest Michel Scheuerist ja Meinard Miltenbergerist maha. Distantsi lõpuosas tegime küll kiirenduse, kuid kaotasime neile fini‰is ikkagi 1,8 sekundit.”
Kaaleste jäi napilt välja 1960. aasta Rooma olümpiameeskonnast.
Nad jäid katsevõistlusel teiseks ning Rooma sõitsid teised mehed. N Liidu koondise nimekirjas oli ta veel paar aastat.
1964. aastal sai temast Leningradi oblasti Dünamo suusatreener, hiljem laskesuusatajate vanemtreener. “Käisin sageli Tallinnast suuski toomas, sest kuna rääkisin eesti keelt, sain lihtsamalt jutule. Suhtlesin palju Bruno Jungiga, kes oli siis Dünamo treener ja spordiametnik,” lausus Kaaleste.
Eluloolist
Mihhail Kaaleste
aerutaja
Sündinud 20. augustil 1931 Petserimaal Saatse vallas
Õppis Puhja 7-klassilises koolis ja Ulila keskkoolis
Elab Peterburis, Eesti kodanik
Saavutused
OM: 1956 Melbourne’is aerutamise kahesüstal hõbe
EM: 1957 aerutamise kahesüstal meister
MM: 1958 kahesüstal ja neljasüstal pronks
Harrastanud ka võrkpalli, kergejõustikku, suusatamist
Töötas aastaid Leningradis suusatreenerina
