Uus põlvkond kasvab jalgpallis peale
Võrreldes Omaani mänguga oli mängupilt oluliselt parem ja sellel on ka kindel põhjus. Esiteks jõuti Omaani üsna vähe aega enne mängu ja meeskond ei jõudnud aklimatiseeruda.
Tänaseks (eilseks – toim) mänguks oli meeskond jõudnud kliimaga rohkem harjuda. Aga selgelt avaldas mõju ka see, et paljud põhimängijad olid kohale jõudnud, selle võrra oli meeskond enesekindlam.
Araabia Ühendemiraadid mängisid hea mängu, kuigi natuke kõikuvalt. Vahepeal lasid nad tempot alla: näiteks nad alustasid luuravalt, ja see oli meie seisukohalt väga hea, me saime kohe oma mängu käima ja hakkasime ülevalt pressima. Teisel poolajal panid nad aga väga palju juurde. Seetõttu ei tõusnud ka Eesti vahetused hästi esile. Meil tuli ju põhijõudu vahetustest sisse, nii Tarmo Kink kui ka Ats Purje andsid meeskonnale küll juurde, aga samal ajal lisas ka vastane kvaliteeti.
Põhimeeskonnale on lisa peale kasvamas. Näiteks Sergei Mošnikov on alati olnud kaval mängija, selline, kes otsib palli, mängib söödumängu. Seekord olid nad Kostja Vassiljeviga koos keskväljal ja vahepeal ei saanud arugi, kumb on kumb. Nii et Mošnikov on kindlasti väga palju edasi arenenud. Samuti Gert Kams, kes on tuntud kui meeletu võitleja, kes teeb palju ka musta tööd. Tema töötas ka tänases (eilses – toim) mängus meeletult, tekitas palju olukordi.
Igatahes on selge, et pallureid kasvab peale, neile on vaja ainult mänguaega anda. Koondisse on raske pääseda, aga sellepärast ongi hea, et on selliseid sõprusmänge. Paari–kolme aasta pärast ootab koondist ilmselt niikuinii ees põlvkonnavahetus. Väga hea, et Tarmo Rüütli annab noortele mängijatele praegu seda mänguaega ja julgeb selliseid vahetusi teha.
Kirja pannud Aet Süvari
TULEMUS
Araabia Ühendemiraadid – Eesti 2 : 1 (1 : 1)
Väravad: 31. pen. Hamdan Al Kamali, 70. Ali Ahmed Mabkhout – 45. Jarmo Ahjupera
