Viiskümmend aastat tagasi alustas Arukuusk Virumaal oma töömehekarjääri ja on kogu selle aja end pühendanud Tamsalule, tööle ja spordile. Tamsalust on kujunenud tuntud spordikeskus.

“Üksi ei tee midagi, vaja on ka mõttekaaslasi, teisi entusiaste. Sellepärast ei ole õige Tamsalu sporti ainult minu nimega seostada,” ütleb aastaid Tamsalu EPT juhatajana töötanud Arukuusk tagasihoidlikult. Ta loetleb arvukalt inimesi, kes teda sporditöös aidanud. Sergei Kurot‰kin, Toivo Hallik, Enn Kuslap, Valdo Simonlatser on vaid mõned neist.

Arukuusk räägib, et maaspordiühingu Jõud suurel toel külvasid nad spordivaimustust. Sport ei hääbunud Tamsalus ka pärast omariikluse taastamist, nagu see mõnel pool Eestimaal juhtus. Tamsalu EPT-d nimetatakse endiselt spordiasutuseks maaparanduse kallakuga.

Tööle sai spordimees

Teise maailmasõja järel läks innustunud spordipoiss Ants Tallinna Kalevisse Eugen Piisangu treeningurühma. Kuid teivashüppes saadud vigastus pani tema sportimisele varakult punkti.

“Pillirooteivas purunes ja kukkusin nii raskelt, et ei saanud treeninguid jätkata,” lausub ta. “Läksin sujuvalt üle spordiorganisaatori ja -kohtuniku tööle.”

Pärast Eesti põllumajandusakadeemia lõpetamist 1956. aastal sai Arukuuse esimeseks ja ainsaks töökohaks Tamsalu EPT. Peaaegu samal ajal töömeheteed alustanud Kurot‰kin ja Arukuusk innustasid kaastöötajaid kohe sportima. Nad organiseerisid erinevaid võistlusi.

“Rahvas tuli väga kiiresti kaasa, sest aeg oli selleks sobiv. Suured mitme ala võistlused liitsid inimesi,” meenutab ta.

Ühtlasi alustasid nad oma spordihoone rajamist. 1957. aasta veebruaris avati võimla. “See oli maaspordiühingu Jõud süsteemis esimene ning ehitatud peamiselt ühiskondlikus korras,” räägib Arukuusk.

Tema sõnul hakati maaparandusfirmasse tööle võtma just spordist huvitatuid inimesi. EPA-st otsiti noori sportlikke spetsialiste. Harrastajaid leidus paljudele spordialadele, isegi poksiti. Asutuse laskmisturniiril osales ligi 400 töötajast 277. N Liidu ja Eesti NSV maanoorte spordimängudel saavutasid Tamsalu sportlased kõrgeid kohti.

“Meie spetsialistid olid kõik spordiga seotud, kas tegid ise või toetasid teiste sportimist. Üldine spordivaimustus nakatas enamikku inimestest. Küll nägime selle nimel ka kõvasti vaeva,” lausub Arukuusk.

Suusakoondis

Tamsalu rahvast paelusid enam murdmaasuusatamine ja võrkpall.  Suusatamine pälvis suurema tähelepanu sel lihtsal põhjusel, et maaparandajatel jätkus talvekuudel sportimiseks rohkem aega. Lisaks toetas EPT-de süsteem aktiivselt just suusasporti.

“1957. aastal oli suusatamine Tamsalus kõige nõrgem ala, kuid kümne aastaga tõusis linna visiitkaardiks,” ütleb Arukuusk. “Tamsalu EPT kogus järgnevatel aastatel oma soosiva suhtumise ja heade treeningutingimuste loomisega arvukalt Eesti suusatippe, kes suviti maaparanduses töötasid ning sügisest kevadeni aktiivselt sportisid.”

Suusatamise kõrgaastatel võistlesid Tamsalu EPT värvides Are Roonet, vennad Rein ja Juhan Kull, kahekordse olümpiavõitja Andrus Veerpalu esimene treener Johannes Bogdanov-Toim, Helmi Mihhailova, Valdar Krünberg, Krista Lepik, Pavo Raudsepp jt.

“Jõu koondis, mis koosnes Tamsalu sportlastest, kogus Eesti meistrivõistlustel rohkem punkte kui Kalev ja Dünamo kokku,” ütleb Arukuusk.

Neli aastat järjest võitsid Tamsalu mehed Tallinna – Keila suusamaratoni. 1978. aasta N Liidu rahvaste talispartakiaadil saavutasid Eesti parimad kohad Tamsalu suusatajad: Mihhailova oli 9. ja Krünberg 11.

“Need olid tegelikult väga kõvad kohad, mis tähendasid rahvusvahelist klassi. Edukalt võisteldi MK-etappidel. Mingil hetkel võis küll Eesti suusakoondise ja Tamsalu EPT vahele panna võrdusmärgi,” räägib Arukuusk.

Väikelinna uhkuseks on eelkõige väga tublid naised. Olümpiasuusatajad Krista Lepik ja Kaili Sirge, orienteeruja Riju Juhanson, invasportlane Sirly Tiik.

“Suusatamine on olnud vaid üks osa väikelinna spordimaine kujundamisel,” ütleb Arukuusk. “Kunagi ütlesin: kui elu paraneb, lähen Tallinna tagasi. Kogu aeg on jätkunud põnevat tööd, ma polegi pealinna tagasi läinud.”

Ka noortespordis käib vilgas tegevus

Tamsalus hoolitsetakse järelkasvu eest, eelduse loovad eeskujulikud spordirajatised.

1973. aastal valminud siseujula on renoveeritud, samuti spordihoone ning 50-meetrine lasketiir. Lisaks staadion, terviserada, valgustatud suusarajad.  “Treenijaid jätkub,” rõõmustab Tamsalu EPT juhatuse esimees Ants Arukuusk.

Eesti kõigi aegade edukaim laskesuusataja, Albertville’i olümpial 14. koha saanud Krista Lepik juhatab spordihoonet ja ujulat ning asus vedama ka saalihokit, mis paelub noori. Väikelinna meistrivõistlustel osales kümme võistkonda.

Edukad on noored kergejõustiklased ja suusatajad eesotsas Timo Simonlatseriga, kes tõusis juba Eesti meestekoondisesse. “Kahjuks pole suutnud täita lünka, mis tekkis Arvo Orupõllu lahkumisega. Ta oli ideaalne laste- ja noortetreener. Tema asendajat alles otsime,” ütleb Arukuusk.