Vallavõim annab üha rohkem toetust spordile
Maakondades, kus valdade-linnade spordiklubid elavad eelkõige omavalitsuse armust, moodustab muu raha pisku. Sama on lugu spordibaaside ehitamise ja ülalpidamisega.
Seda kinnitab ka joonis, kuhu on kokku võetud kõigi omavalitsuste mullune rahaline panus sporti. Ülekaalukalt seisab tipus Valgamaa, kuhu viimastel aastatel on kerkinud suured spordirajatised.
“Tabelis toodud arvud pole võrreldavad. Sellepärast ei maksa meid kiita ega teisi laita,” ütleb Valgamaa spordiliidu juht Arvo Saal.
Albu meelitab spordiga
Saali sõnul ei maksa omavalitsuste esitatud rahasummasid väga tõsiselt võtta. Omavalitsuse juhtide sõnul puuduvad eelarveridade koostamisel ühtsed kriteeriumid.
“Mõned ei näita spordikuludes investeeringuid spordibaaside ehitusse, teised jälle koolidele tehtud kulusid. Kolmandad kirjutavad koolispordi hariduse reale. Neljandatel puudub üldse spordihoone, mis majanduskulutusi võtaks. Need arvud ei näita mitte midagi,” ütleb Saal.
Saali arvamust jagab Järvamaa Albu vallavanem Kalju Kertsmik. “Spordile tehtavad kulutused jaotuvad eri ridadele. Oleneb, mille alla keegi raha eraldamist kirjutab,” ütles Kertsmik, kelle valla eelarves oli eelmisel aastal spordi osa 4,09 protsenti ja tänavu küünib üle kümne.
Albu vallas koosneb spordile tehtavate rahaliste kulutuste summa neljast osast: üritusteks, investeeringuteks, treeneritele klubiliseks tegevuseks ja majanduslikeks ülalpidamiskuludeks.
“Viimased aastad on tõestanud, et spordile tehtavad kulutused õigustavad ennast,” lausus Kertsmik. “Valla elanike arv kasvab ja siia tuleb just noori inimesi. Sest sport tõstab mainet ja mõjub atraktiivsena. Kindlasti on selles oma osa siit pärit suusakuulsusel Jaak Mael.”
Albu valla suurprojekt on Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus, 2009. aastaks lõplikul kujul valmiv rajatis nõuab 21,7 miljonit krooni. Tänavu saadakse Euroopa Liidust 17 miljonit. ‘
Ometi jääb Albu valla eelarve spordiprotsent spordile tehtud kulutuste tabelis maakonnas alla Karedale, Amblale, Väätsale, Paidele… Tegelikkuses annab aga Albu silmad ette enamikule Eesti valdadele.
Lähtel oma spordikool
Teine eriti sportlik omavalitsus on kahtlemata Tartu vald, kus vallavanem on kergejõustikuga tegelenud Aivar Soop.
2001. aastal avas vald Lähtel esindusliku spordihoone. Pettunud spordiklubide süsteemis ja mõistes vajadust leida spordihoonele mitmekülgne kasutus, asutas Tartu vald möödunud sügisel oma valla spordikooli.
“Kõige alus on tervis ja sellepärast oleme spordile ka suuremat rõhku pannud. Nii ongi aastate jooksul meil kujunenud sportliku valla maine,” ütles Soop.
Talle heideti ette suurinvesteeringut spordihoonesse – justkui peaks maja kiiresti raha tagasi tootma!
“Kui sedapidi mõelda, tulnuks 14 miljonit krooni investeerida hoopis Tallinna kasiinosse ja oodata rahakasvu,” sõnas Soop, kes on sajaprotsendiliselt veendunud,et sporti pandud raha tuleb varem või hiljem inimestele kasuks.
Tartu valla eelarves on spordi osa kasvanud. 2003. aastal sai sport 3,3, mullu üle 6 protsendi. Aga ka Soop ütleb, et see arv ei ole täpne.
Valla teeb eriliseks, et seal puuduvad spordiklubid. Vallavanema sõnul pole territoriaalsel klubil mõtet, kui kogu raha tuleb niikuinii omavalitsuselt. Spordikool tagab noortele spordihõive ja spordihoonele kasutuse. Esimene õppeaasta seda ka kinnitas.
Räägitud on, kuidas rikkad Harjumaa vallad on hädas valikuga, kellele raha anda, sest klubisid (ja ka tugevaid klubisid) on palju ja raha tuleb jagada kümnete soovijate vahel.
Mitmes Lõuna-Eesti maakonnas, kus sportlik tegevus aktiivne, ei jätku samuti kõikidele raha. Või antakse sümboolset toetust – igaühele natuke.
Väiksematel valdadel napib nii raha kui ka spordiklubisid. Väikesed vallad said spordile anda 0,10–0,20 protsenti. Niisugused on näiteks Kanepi vald Põlvamaal, Lavassaare vald Pärnumaal, Saare vald Jõgevamaal, Risti vald Läänemaal jt.
Mõnel pool organiseerivad sportlikku tegevust omavalitsuste ametnikud ise, mujal pole aga juhtidel spordihuvi.
