Venemaa – maailma edukaim riik suurvõistluste kogumisel
Venemaa on vähemalt ühes valdkonnas spordis konkurentsitult maailma parim – suurvõistluste korraldamisõiguste kollektsioneerimises. Pole vist suurvõistlust, mida lähiaastatel idanaabri juures ei korraldataks.
Alates neli aastat tagasi Sotši taliolümpia korraldamisõiguste võitmisest on Venemaa järjest noppinud suuri tiitlivõistlusi: kahe aasta pärast toimuvad Moskvas kergejõustiku maailmameistrivõistlused ja Kaasanis „tudengite olümpia” suveuniversiaad, siis tulebki Sotši pärisolümpia, edasi 2015. aastal taas Kaasanis veealade maailmameistrivõistlused ning Sotšis esimene vormel 1 etapp Venemaal.
2016. aastal on jäähoki maailmameistrivõistlused, kõige krooniks aga 2018. aastal jalgpalli MM 13 Venemaa linnas. Kindlasti lisandub ka muid väiksemaid tiitlivõistlusi.
Sellise tiitlivõistluste tungi taga on Kremlil mitu põhjust.
Esiteks on Venemaal selge poliitiline eesmärk. Moskva soovib end väga muule maailmale reklaamida ning näidata, et on piisavalt arenenud ja mõjukas riik kõigepealt suurte rahvusvaheliste suurürituste korraldamisõiguse võitmiseks ning seejärel ka nende edukaks korraldamiseks.
Teine oluline eesmärk on Venemaa taristu kiire parendamine vähemalt Venemaa Euroopa-osas, milleks suurvõistlused on suurepärane ajend. Lühidalt öeldes: suurvõistlused on Venemaa juhtkonna jaoks hea vahend riigi kordategemiseks.
Tohutud summad
Rahvusliku uhkuse projektide tagant – ja vähemalt Sotši olümpia ning jalgpalli MM seda endast kujutavad – on ka mõnevõrra keerulisem raha varastada, mis muidu on Venemaal taristuobjektide ehitamisel väga levinud ja suur probleem.
Ilma selleta ei pääse muidugi ka tulevastel suurehitustel, aga korruptsioon on seal loodetavasti mõnevõrra väiksem.
Kuna Venemaal peaaegu pole ajakohaseid staadione ega üldse spordirajatisi, samuti ka arenenenud riikide standarditele vastavaid maanteid, raudteid ega lennujaamu, siis kulutatakse nende ehitamiseks lähema kuue aastaga tohutud summad.
Sotši kuurordi kordategemiseks Musta mere ääres ja olümpiaobjektide ehitamiseks kulub ekspertide hinnangul vähemalt triljon rubla (25 miljardit eurot), millest suur osa tuleb riigi taskust. Teine triljon rubla (25 miljardit eurot) kulub ainuüksi jalgpalli MM-i tarbeks kiirraudteeliinide ehitamiseks ja lennujaamaekspressrongide käikupanekuks.
„Suur osa suurvõistluste ettevalmistamiseks kulutatavast rahast kulub taristule, mida tegelikult pole vaja ju ainult võistluste teenindamiseks. Maanteed, lennujaam, kommunikatsioonid, seda kõike on vaja eelkõige meie oma inimestele, meie oma majandusele,” rääkis hiljuti ühes intervjuus Venemaa presidendi nõunik Arkadi Dvorkovitš.
„Seda raha me oleks pidanud nii ehk naa kulutama, kuigi ilmselt teises mahus ja teiste tähtaegadega.”
