Viljandis peab spordikool ajahambale vastu

60-aastaseks saav Viljandi spordikool on koos Võru ja Rakvere spordikooliga Eestis kõige vanemad. Noortele spordiõpetust jaganud ja tippsportlasi koolitanud kool pidas vastu poliitilised murdehetked.

Viljandi spordikooli ei murdnud ka spordikoolide sulgemise laine.

“Sulgemine oli meilgi päevakorras, kuid õnneks võitis terve mõistus,” lausus spordikooli juhtiv Eesti endine tippsuusataja Urmas Müür.

Müüri sõnul heideti spordikoolile ette noorte vähest haaratavust ja eelarve läbipaistmatust. “Tegelikkuses on just risti vastupidi,” lausus ta.

Viljandi spordikooli eelarve on 5,8 miljonit krooni, millest linn annab ligi viis miljonit. Suurtele kulutustele vaatamata mõistavad linnajuhid spordikooli vajadusi.

“Sest spordikool kaasab suurt lastehulka ja pakub mitmekülgseid võimalusi vaba aja sisustamiseks,” lausus Müür.

Õpilasi jagub

Praegu tegutseb spordikoolis 15 spordiala ligi tuhande õpilasega. Arvukama harrastajaskonnaga alad on kergejõustik, vabamaadlus, rühmvõimlemine ja lauatennis. Algusest saadik tegutseb suusatamise osakond. 51 õpilast juhendavad Vahur Kihuoja ja Eve Tammemäe.

Kergejõustikutreeneri Ants Kuusiku arvates võivad alad, mille harrastajaskond on väike, tegutseda ka spordiklubide tiiva all. “Viljandile iseloomulikud alad, mida harrastab palju lapsi, saavad normaalselt areneda ainult tänu spordikoolile,” lisas ta.

Kolmeteistkümnendat aastat kooli juhtiv Müür möönis, et võib-olla on koolis liialt palju spordialasid. “Lapsed jagunevad eri spordialade rühmadesse, alasisene konkurents jääb nõrgaks,” lausus ta.

Õppemaks on 30–50 krooni kuus, nii väike summa soodustab kahtlemata laste kooli tulekut. Lisaks saavad vanemad osa koolituskulusid tagasi. Treeneritele annab spordikoolis töötamine mitmeid sotsiaalseid garantiisid.

“Need on vaid mõned spordikooli plussid,” lausus Müür. “Teeme ka klubidega tihedat koostööd, meie õpilased võistlevad vahel ka klubide eest ja meie saavutused ei paista sel juhul välja.”

Spordibaaside ülalpidamise ja majanduslike muredega ei pea spordikool tegelema. Spordibaase haldab Viljandi spordikeskus. “Meil on sellevõrra lihtsam,” ütles Müür.

Kuusik on veendunud, et Viljandis oli spordikooli alles jätmine ainuõige lahendus. “Spordikooli puudumisel saaks noortesport vaevalt sama raha, mida linn annab praegu. Kooli kadumisel jääksid treenerid kindlasti hätta,” ütles ta.

Mullu tegi ajalugu sõudja Kaspar Taimsoo, kes esimese spordikooli õpilasena võitis koolis õppimise ajal MM-medali, ühepaadil pronksi.