Vutihull maa andis Kaljuveerule redeli

Imetlusväärne, mil moel rahvusvaheline alaliit andis nõusoleku Fääri saarte uuel, kuid täiesti lõpetamata esindusstaadionil Torsvøllenil EM-i mängida.

Staadioni abihoone on lõpetamata, armatuurrauad turritavad betoonist, seinu pole püstitama hakatudki. Kirjutava pressi töölaua tagant tõustes on oht üle tuules lõgiseva laudise sügavuses ootavale ehitusplatsile kukkuda. Veel imelisem tööpaik leiutati ETV kommentaatorile Marko Kaljuveerule, kes jõudis kabiini redelit pidi. Tribüünitreppe pole lõpetatud, sektorite vahelt saab mängutulemusest heitunu soovi korral lihtsalt alla hüpata.

Mängupäevaks viidi ekskavaator ja kellumehed staadionilt minema, kuid tänasest jätkavad nad tööd, mida jätkub veel kuudeks.

Aga pallimuru on valmis ning juba juuli hakul kohtus Fääride rahvuskoondis Andres Operi koduklubiga Aalborg. 18. augustil jõudis koondis esimese maavõistluseni, mis kaotati Islandile 0:1. Nüüd oli järg siis tiitliturniiri kohtumise käes.

Kuid 44 000 elanikuga Fääri saarte jalgpalliarmastus hämmastab tollest poolikust staadionist veelgi enam. 1997. aastal, kui Fäärid alistasid vanal esindusstaadionil -- sellelt võis pall tugeva löögi korral merevette lennata -- Malta, elanud mängule kohapeal kaasa 6500 inimest.

Kuigi õhutemperatuur püsib aastaringselt valdavalt 3 ja 10 soojakraadi vahel ning lund sajab harva, lubavad karmid tuuled ja talvine kiire pimenemine jalgpallihooajal kesta vaid märtsist oktoobrini. Muul ajal valitsevad käsipall ja male -- leidub sportlasi, kes on maa koondisse kuulunud kõigil kolmel alal.

Jalgpalliloo kõrgpunktiks loetakse 1990. aasta 1:0 võitu Austria üle. Värava löönud Torkil Nielseni kohta lisatakse, et tal sündis samal päeval tütar, et ta kuulus ka maa käsipallikoondisse, tuli kolmel korral Fääride malemeistriks ning tegi kaasa kolm maleolümpiat.