erakogu

Noblessneri tehase saja eluaasta jooksul on seal ehitatud kõrgtasemelisi allveelaevu, diiselmootoreid ja kalasöödapargaseid. Nüüd tehakse Noblessneris kultuuri. Mereäärsest tööstusrajoonist on jõudsalt välja koorumas Tallinna kultuurielu tulipunkt. Suurejoonelistes tsaariaegsetes tehasehoonetes on aset leidnud mitmed olulised kultuurisündmused, sealhulgas Jazzkaare Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud kontsert “Saja lugu” ja Tallinn Art Week. Sel suvel etendub stiilses sadamalinnakus armastatud helilooja ja dirigendi Gustav Ernesaksa elust ja loomingust jutustav sõna- ja koorilaululavastus “Hakkame, mehed, minema”.

Mainekad asutajad
Noblessneri ajalugu algas 1912. aastal, mil kaks Peterburi ärimeest – Euroopa suurim naftatööstur Emanuel Nobel ja G. A. Lessneri masinatehase omanik Arthur Lessner – rajasid sinna toonase Tsaari-Venemaa tähtsaima allveelaevade tehase. Varem oli allveelaevade tootmine toimunud Lätis, kuid Saksamaa sõjalise ohu tõttu suunati see ümber Tallinnasse.
Noblessner sai oma nime kahe asutaja perekonnanimede kombineerimisel. Emanuel Nobel oli tuntud rootsi keemiku Alfred Nobeli (kes asutas Nobeli preemia) vennapoeg ega jäänud andekuselt oma onule alla. Lisaks eduka naftafirma juhtimisele rajas Emanuel maailma esimese diiselmootorite tehase, kus toodeti mootorid ka Noblessneri allveelaevade tarvis. G. A. Lessner oli teinud varasemalt katseid ehitada väga väikeses suuruses allveelaevu.

Laevatsehhi rajamisega alustati 1913. aastal. Noblessneri üheksa paekivist ja betoonist tehasehoonet ning kolm punasest telliskividest korstnat kõrgusid jõulise kontrastina üle Lenderi ja Tallinna tüüpi ikooniliste puitmajakeste. Aastatel 1913-1917 ehitati Noblessneris Tsaari-Venemaa tellimusel kaksteist tolle aja kohta kõrgtehnoloogilist allveelaeva. Eesti iseseisvudes allveelaevatootmine lõppes ja allesjäänud materjalidest tehti kolm rannasõidu purjekat, kuid tehasehooned on tänini püsti ning annavad Noblessnerile oma industriaalse võlu. Need kõik restaureeritakse, jälgides hoolikalt, et tsaariaegse tööstusarhitektuuri autentsus ja ehe atmosfäär säiliksid.

Nõukogude ajal jätkus töö Noblessneris nime all Tehas nr 7. Remonditi II maailmasõjas kahjustada saanud laevu. Pärast Eesti taasiseseisvumist sai Noblessneri tehase nimeks Tallinna Meretehas. Seal ehitati Eesti Piirivalveametile patrull-laev Pikker ja remonditi ka allveelaeva Lembit. 2008. aastal alustas soolopurjetaja ja ettevõtja Jaanus Tamme koostöös BLRT Grupiga Noblessneri jahisadama arendust. Projekt laienes ja välja on kujunenud omanäoline sadamalinnak, kus asub ka Eesti merelähedaseim kortermaja, mis on sadamakaist vaid 7 meetri kaugusel. Kuid Noblessner pole sugugi veel valmis - lähitulevikus tuleb sadamalinnakusse hulk kohvikuid ja restorane, merepromenaad, suur laste mänguväljak ja autovaba linnaväljak. Nii põimitakse ajalooline industriaalarhitektuur kaasaegse elu- ja loomerajooniga.

Hiiglaslikust angaarist saab teatrisaal
Noblessner Shipyardiks ristitud 20 meetri kõrgune angaar asub Noblessneri Lennusadama poolses servas, aadressil Allveelaeva 4. Möödunud aastani jätkus angaaris veepealsete laevade ehitus, keevitati kalasöödapargaseid. Nüüd on see monumentaalne hoone täielikult kultuurisündmuste päralt. Shipyardis on lühikese aja jooksul toimunud nii mõndagi - Jazzkaare avasündmusena etendunud suurteos „Saja lugu”, Scandi Lifestyle Weekend, ERKI Moeshow, Stancest autonäitused, Tallinn Art Week, Disainitänav jt. Just sealsamas mängitakse kümnel juunikuu õhtul ka Veiko Tubina lavastust “Hakkame, mehed minema”.