Marguse jutu järgi käis ta Venemaalt suhkrut toomas ning võttis ühtlasi ka paagi täis. Mees ei varjanud, et on varemgi enda tarbeks piiri taga tankimas käinud. Et piiril selle eest aktsiisi maksta tuleb, polnud tal aimugi.

Võimalike kütusevedajate pistelist kontrolli alustas maksu- ja tolliamet juuni keskel ning sestsaadik on õhk kagupiiri kohal igapäevaste piiriületajate pahameelest särisenud.

Jätavad bussi maha

Esmaspäeva lõuna ajal oli Margus mõne tunni jooksul neljas, kes tolliametnikega maid jagas ning maksta tuli tal selle kütuse eest, mis jäi üle koju jõudmiseks vajalikust kogusest.
Aktsiis on 60–70 eurosenti liitri pealt ning alates 18. juunist kuni 8. juulini on maksu-ja tolliamet (MTA) piiridel kogunud kütuseaktsiisi 23 814 eurot.

MTA tollikorralduse osakonna juhataja Urmas Koidu sõnul pole tegu väga suure summaga. “Palju olulisem on see, et kütusevedajate tegevuse regulaarsuses on märgata langustrendi. See tähendab, et siseriikliku kütuse jaemüük kasvab ja just see parandab maksutulu laekumist riigile,” selgitas Koidu.

Tema sõnul on aktsiisimaksjate hulgas neidki, kes küsitud summat röövimiseks peavad ning pigem oma masina tollipunkti jätavad. Koidulas seisavadki juba mõnda aega viis Ameerika-tüüpi bussi, mille 200–300-liitrised paagid Venemaalt toodud kütet täis.

Nende busside saatus on Koidula tollipunktiülema Valdek Koorti sõnul lihtne. Kui 20 päeva jooksul pole keegi neile järele tulnud ega nii-öelda tolliprotseduure lõpetanud, võetakse küte paakidest välja. Muu hulgas on tolliametnikel õigus määrata ka trahv tolliprotseduuride mittetäitmise eest.

Trahvi saab kirjutada ka näiteks siis, kui inimesed esitavad valeandmeid. Seda tuleb viimasel ajal piiri peal aeg-ajalt ette, kui tolliametnik uurib reisi sihtkohta. “Kõige enam on öeldud, et nende sihtkoht on Poola, Läti, Soome või Inglismaa,” rääkis Koort.

Kuna ametnikud läheduses elavate inimeste puhul sellist juttu uskuda ei taha, paigaldatakse kütusepaagile kas plomm või saab piiriületaja trahvi, kui ta on näiteks öelnud, et sõidab Poola, ent on juba järgmisel päeval piiril tagasi.

Urmas Koidu sõnul kasutatakse paakide plommimist siiski erandjuhul. “Kui sihtkoht on väidetavalt Tallinn, siis oleme paaril korral kasutanud tõkendit, mis ei võimalda kütust enne Tallinna tolliametnike tõkendi eemaldamiseni paagist iseseisvalt kätte saada,” selgitas ta. “Läti suunal liikujate puhul ei ole tõkendi kasutamisel mõtet – kuna tõkend tuleb eemaldada piiril, siis Luhamaa ja Koidula puhul on piir Lätti liikujate jaoks väga lähedal.”

Valavad paaki vett

Viimasel nädalal on piiriületajate käitumine Urmas Koidut aga lausa üllatanud.
“On ette tulnud juhtumeid, kus kütusevedajad on väljuval suunal deklareerinud paagitäie kütust, et sisenedes ei tuleks sellelt makse tasuda, kuid toll on avastanud, et paagis on tegelikult vesi,” rääkis ta. “On väheusutav, et selle vee saab hiljem paagist täielikult kätte. Aga kütus, mille seaduserikkujad järgmisel korral üle piiri samas paagis toovad, on veega segatud, mistõttu seab selline ebakvaliteetne kütus ohtu iga seda kasutava auto tehnilise seisukorra.”

Sellist pettust proovivad need, kel autol peal ka gaasiseade.

Piiril on praegu segadust palju ning meeleolu pingeline nii kütusevedajate kui ka tollitöötajate seas.

Paratamatult saavad esimese vihase tundetulva enda pihta piiril olevad tollitöötajad, kes on kuulnud asju, mida leheveergudel tsiteerida ei kannata.

Mille peale kõige enam vihastatakse? Koidula tollipunkti ülem Koort usub, et eelkõige hõlptulust ilma jäämise peale. “Bensiinimüüjate tulu on tulnud ju riigile maksude mitte maksmisest,” märkis Koort. “Samas kasutavad nemadki riigi pakutavaid hüvesid, alates korras teedest kuni muude soodustusteni.”

Koort lisas, et kui inimesed ise ei taha riigi heaks panustada, tuleb riigil inimeste käest rohkem küsida.

Sedapuhku on leitud küsimiseks üks seadusepügal, mis olemas juba 2004. aastast, ent mida rakendatakse karmimalt alles nüüd. Lihtsalt öeldes ütleb alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus seda, et Eestisse sissesõidul on mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus aktsiisivaba.

MTA kinnitusel ei ole tegu üksiku aktsiooniga ning karm kontroll jätkub seni, kuni ebaseaduslik kütuseäri hakkab taanduma. Peaasjalikult kontrollitakse kõiki sagedasi piiriületajaid.

Lõunanaabrid lätlased lubavad Venemaalt täispaagiga tulla korra nädalas ja seda võimalust sooviks nüüd juba ka piiri lähedal elavad eestlased.

Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonnajuhataja Marek Uusküla sõnul pole praeguses seaduses küll konkreetset ajapiirangut, kuid regulaarne piiriületus koos aktsiisikaupade veoga viitab, et käiakse ikkagi ärilise eesmärgiga.

“Meie erinevus lõunanaabritest seisnebki selles, et nemad on aktsiisikaupade teisest riigist toomise regulaarsuse konkreetse numbriga täpsustanud, kuid meie ei ole,” selgitab Uusküla ning lisab, et ministeerium on Lätiga sarnase tingimuse kehtestamist kaalunud.
Koidula piiripunktist sai eile ennelõunal üle ilma järjekorrata, Luhamaal pidid sõiduautod ootama mõne tunni, kuid Narvas püsivad piiril endiselt mitmepäevased järjekorrad.

Suurte bussidega kütuseveole on tolliametnikud küll piiri pannud, kuid vedu väikeste autodega käib edasi.

Kuna aga kontroll on sealgi alanud, käib venekeelsetes portaalides kõva Eesti riigi sarjamine.

MTA andmetel oli 2011. aastal sõidukeid, mis ületasid piiri tihedamini kui 15 korda kuus, kokku 1014.

Korduvkülastajate osa idapiiril on kõige suurem Koidulas – 34%. Kõige suurem Läti kodanikest piiriületajate osa on Luhamaal, kus pea pooled kütusevedajad on lätlased.
Maksu- ja tolliameti automaatse numbrituvastussüsteemi andmetel on kõige sagedasemate piiriületajate arv viimase kahe nädala jooksul vähenenud Koidulas 75% ja Luhamaal lausa 88%.


Mis õigusega kontrollitakse?

- Oma tegevuses tugineb MTA alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse sätetele, mis kehtestavad mootorsõidukiga Eestisse toimetatava kütuse aktsiisist vabastamise ja aktsiisiga maksustamise korra.

- Eestisse mootorsõidukiga saabumisel peab kaasasolev kütus paiknema standardses kütusepaagis, seda tuleb kasutada samas mootorsõidukis ja selle kogus peab olema vajalik sõiduki sihtkohta jõudmiseks.

- Sõiduki sihtkoha määrab selle juht, kuid seejuures peab see vastama ka tegelikkusele.

- Aktsiisivabastust ei rakendata ka mitte sihtkohani sõiduks juhul, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil. Selle kindlakstegemisel võtab maksu- ja tolliamet arvesse kütuse Eestisse toomise sagedust ja põhjust, kütuse ja sõiduki valdaja ärilist seisundit, kütuse Eestisse toimetamise viisi, kütusega seotud dokumente ning kütuse kogust ja laadi. Tavaliselt on kütusevedaja tihe piiriületaja, mistõttu harva piiri ületavaid isikuid MTA üldjuhul ei kontrolli.

- Ilma maksustatavat kütust deklareerimata ja makse tasumata on Eestisse sisenemine koos kütusega keelatud.

Allikas: maksu- ja tolliamet