Päike mõjub nagu soolapüss
“Tänavuste puhkajate pealt küll öelda ei saa, et masu möödas oleks,” ütles Peipsi ääres asuva Aarde Villa perenaine Natalja Laumets. Nädalavahetustel on paik rahvast täis ja juba talvel koha kinni pannud välismaalased platsis, eestlased aga tühistavad broneeringud kohe, kui ilm kehvaks kisub.
“Kui ilm ilusaks läheb, üritavad sisemaa inimesed kuhugi vee äärde saada ning on sellise moega, et hüppaks kohe järve ja ei tulekski sealt välja,” iseloomustas Laumets.
Selliseid inimesi, kes niisama nädala sees sisse astuks ja ööbida tahaks, pea pole. Kurdetakse ka hindade üle. “Samas on nii, et kui rahulikult selgitame, mis hinna sees on, siis leitakse, et pakutu on küsitud raha väärt,” selgitas Laumets.
Kui Aarde Villa hinnad ei sobi, soovitab perenaine ümbruskonna kodumajutusi ja telkimisplatse. “Vahel tuleme ka mõnele perele natuke hinna suhtes vastu,” rääkis ta.
Sel suvel on tema sõnul märkimisväärselt palju ka neid, kes vabandavad broneeringu tühistamist haigusega. Kurdetakse tervisehädasid kõrgest palavikust kopsupõletikuni välja.
Vihm võtab tuju ära
Pärnu ümbruse turismitaludesse jõuavad palavaga eeskätt need, kes suvituslinnas enam kohta ei leidnud. Praegu aga ootab Pärnumaal asuv Maria talu puhkeküla paremat müüki.
“Inimesed tahavad maale puhkama minna küll, kui keegi selle kinni maksab,” võttis Maria talu perenaine Riina Rand kokku. Väga hea minek on seega firmapidudel ja muudel seda laadi üritustel. “Tundub, et Eesti inimestele on meie hinnad liiga kõrged, kuid samas ei suuda me konkureerida odavate spaapakkumistega.”
Ühe erisusena tõi Rand välja eelistuse tulla üritustele oma alkoholiga. Et paljud pidulised ei suuda piiri pidada ja üle joonud puhkajatel juhtub mõndagi, võttis ettevõte hinnakirja korkimistasu, mis sisaldab tasu klaaside pesu, lõhutud nõude ja purjuspäi tehtud seatempude eest.
Päike mõjub reklaamist enam
Hindade selgitamist tuleb ette ka Maria talus. “Linnas tuuakse kogu kaup ukse alla, meie toome oma varud ise, kuid millegipärast eeldavad inimesed, et maal on kõik tasuta või väga odav. Tegelikult peaks kulu vaadates eeldama, et maal on kõik kallim,” arvas Rand.
Suve alguse jahedus ja vihmad panid muretsema ka kultuuriürituste korraldajaid. Õnneks selgus, et kui sooja pole, tahavad inimesed siiski uusi muljeid ja on nõus kodust vähemalt korra välja sõitma.
Kablis läbi suve kestva Päikeseloojangu festivali üks korraldajaid Eveli Loorents ütles, et kehvade ilmade tõttu on Kablis ja selle ümbruses tavapärasest tunduvalt vähem inimesi. Samas on ilma vaadates läinud üle ootuste hästi. “Meile tuleb palju rahvast Pärnust, kuigi ka seal toimub pidevalt üritusi,” rääkis ta. “Näha on, et inimesed tahavad lihtsalt keskkonnavahetust ja suve tuleb ju nautida!”
MTÜ Eesti Maaturism tegevjuht Raili Mengel-Sünt ütles, et kehv ilm annab end tunda eeskätt üksikreisijate vähesusega. “Kohe kui ilmad soojemaks läksid, hakkas rahvas liikuma, tulid ratturid ja rändurid,” tõdes ta.
Samas ei saa Mengel-Sündi hinnangul turistide arvukuse osas loota vaid päikesele. “Reis ei alga majutusasutuse ukseläve ületamisest, vaid sellest, kui reisimõte üldse pähe tuleb ning inimene hakkab koostama marsruuti ja teavet hankima. Siin on võitjad need, kes oskavad end muuta leitavaks ja niimoodi välja pakkuda, et see huvi ärataks.”
Aastatega on üha kasvanud siseturistide osakaal, kes hakkavad tasapisi mõistma, et ilma rahata ei saa ka Eestis süüa ja majutust.
“Kui teha paaripäevane reis koos toitlustuse ja majutusega ning külastada ka mõnda huviväärsust, tuleb ikkagi minimaalselt arvestada 50 euroga inimese peale,” kalkuleeris Mengel-Sünt. “Sellele, kes raha välja annab, on iga summa suur, see, kes teenust pakub, peab kulud tasa saama.”
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel suurenes eelmisel aastal turismisektoris nõudlus, paranesid ettevõtete majandustulemused, loodi uusi töökohti ning tehti rekordeid majutussektoris.
Eesti Panga hinnangul tehti Eestisse ligi 5,3 miljonit reisi ehk 13 protsenti rohkem kui aasta varem. Suurema panuse väliskülastajate arvu kasvu andsid Venemaa ja Suurbritannia turistid.
Eestis tegutseb üle 500 majutusettevõtte, ligi 1500 toitlustusettevõtet ning rohkem kui 300 reisibürood ja -korraldajat. Ligikaudu 60% turismisektori töötajaist töötab Tallinna ettevõtetes, teistest piirkondadest võib esile tuua Tartut ja Pärnut.
Öö sugulaste juures
- Suviste sisereiside uuringu kohaselt tegi 2011. aastal
vabaajareisi kodumaal 63% Eesti 15–74aastastest elani-
kest, mis oli vähem, kui näitas kahe aasta tagune uuring.
- Teisalt tegid reisil käinud rohkem sõite ning seetõttu kasvas ka reiside arv kokku. Kümnendiku võrra suurenes 2009. aastaga võrreldes ühepäevaste reiside arv, ööbimisega väljasõitude arvu kasv oli tagasihoidlik. Rohkem reisivad eestlased, nooremad ning kõrgema sissetulekuga inimesed.
- Valdavalt ööbiti sugulaste või tuttavate juures (üle 60% juhtudest), ka teised tasuta majutamise võimalused leidsid suhteliselt palju kasutust (telgis, oma suvilas või maakodus).
- Tasulist majutust kasutati vaid 16% reisidest (13% ööbimistest).
- Endiselt oli põhiline eesmärk ööbimisega reisil sugulaste või tuttavate külastamine (pooltel juhtudel), järgnesid rannas puhkamine ning ajaloo või kultuuriga seotud vaatamisväärsustega tutvumine.
Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
End majanduslikult kindlamana tundvad eestlased ostsid suvised soojamaareiside piletid varakult ära ning odavat lendu praegu enam naljalt ei leia.
Popimad sihtkohad on Kreeka ja Türgi. Palju lennatakse ka Hispaaniasse, Itaaliasse ning Prantsusmaa lõunarannikule. Perede jaoks on igati menukad ka laevareisid Soome või Rootsi.
Ühelt poolt võib eestlaste reisipalaviku põhjustajaks pidada keskmisest kesisemat suve, kuid mitte ainult. Estraveli turundusdirektor Mari-Liis Rüütsalu ütles, et eestlane tunneb end praegu majanduslikult kindlamalt kui masuaastatel, ning isegi kui tegelik sissetulek pole kuigi palju kasvanud, siis julgus teha suuremaid väljaminekuid on taastunud.
Reisieksperdi asedirektor Kadri Jõerüüt ütles, et sihtkoht valitakse eelarvet silmas pidades, kuid mugavust peetakse tähtsaks. “Puhkuse aeg on alati piiratud, seetõttu tahetakse kiiresti kohale jõuda, et sihtkohas rohkem aega veeta,” märkis ta.
Viimasel ajal on eestlaste seas populaarsemaks muutunud ka võimalus osta lihtsalt lennupiletid, broneerida mõned ööbimiskohad ning rentida kohapeal auto.
Nõnda otsustas teha ka perekond Nõu, kes eelistab puhkuseks valida koha, kus pole palju turiste. Käesoleval suvel on selleks Itaalia Abruzzo maakond.
Svea Eving-Nõu sõnul valib pere tavaliselt ööbimise netilehelt booking.com ning ööbimiskoha luksuslikkusele eriti rõhku ei panda. “Reisisihiks on kohad, mitte hotellid. Seega eelistame magamisele võimalikult vähe raha kulutada. Itaaliasse lähme selleks, et keskkonda vahetada ja olla mõnusa “Elu on lill!” suhtumise keskel,” selgitas ta.
Statistikaameti andmetel käivad välismaal puhkamas pooled puhkust võtvatest täiskasvanutest, ligi 60% kasutab puhkust Eestis reisimiseks.
Puhkuse ajal reisimine on aastatega märkimisväärselt kasvanud – kümne aasta eest käis puhkuse ajal välismaal vaid 21% ning Eestis reisis 35% inimestest.
KASPAR JÕGEVA
