Kui 17. veebruaril volikogu uuesti kooli sulgemise otsuse tegi, pakkus MTÜ Pikakannu Kooli Areng kohtuskäigu asemel välja variandi kooli kinnistu pikaajalisele rendile võtta, et luua seal isemajandav pärimuskultuuri keskus. Vallavolikogu polnud vastu ja garanteeris oma otsuses kinnistu üleandmise 31. juulil.

“Keskuse ideed arendades sai selgeks, et võimalik ja otstarbekas on selles ka kuueklassilist algkooli edasi pidada – erakoolina, sest õppekava saab ju edukalt siduda pärimuskultuuriga,” selgitab Peeter Viiard, Pikakannu põhikooli hoolekogu ja MTÜ Pikakannu Kooli Areng juhatuse esimees.

Nii ei kaoks Pikakannult ka kool. Mis sest et lõppenud õppeaastal oli selles vaid 29 last. Aga ehk toob uus kool ajapikku lapsigi juurde. Juunis saadi haridusministeeriumilt koolitusluba.

Pikakandu erakooli asutamine tekitas aga vallavolikogus tormi. Oma istungil võtsid volikogu liikmed vastuhoiaku erakooli tegevuse alustamisele ning kaalusid koolimaja tasuta kasutusse andmise otsuse tühistamist.

“Pärimuskultuuri keskusele andsime oma veebruari otsusega tee, aga mitte erakooli tegemisele,” põhjendab Lasva vallavolikogu esimees Ain Lõiv Maalehele.

Lõivu sõnul on vallas niigi Kääpa põhikool. Erakooli tulekuga jääb Kääpa kool ilma Pikakandu jäävate lastega kaasnevast pearahast.

Aga veelgi enam ajavad volinikel harja punaseks erakooli kavandatud kümmekond huviringi, mille rahastamine tuleks valla eelarvest.

“See võib meile maksma minna oma 30 000 eurot aastas, miks me peaks andma hoone tasuta rendile ja siis veel peale maksma,” oigab Lõiv.

Nii Viiard kui Lõiv on seda meelt, et ehk on võimalik leida rahumeelne lahendus. Mõlemad panustavad ses osas palju homsele päevale, mil toimuvad Pikakannul mõttetalgud “Kuidas Pikakannul koolielu jätkub?”.

“Kui lähebki nii, et jääme koolimajata, saame kooli avada kas või minu talus,” lubab Viiard.