Et saada endale see õigus, käis eri spordialade vahel kõva rebimine.

Põlvamaa spordiliidu otsusel said kolme treeninggrupi moodustamiseks toetusraha noored korvpallurid Räpinas, käsipallurid Põlvas ja orienteerujad Värskas kahasse Põlvaga.

“Kes end rohkem tõestanud olid, neil oli ka rohkem lootust,” hindab tihedat sõela Räpina spordikooli direktor ja korvpallitreener Ants Järv.

198 cm pikkuse Järve sõnul on korvpall Räpinas mõne aastaga suure tõusu teinud. Osalt kindlasti ka tema kui mängiva treeneri abiga on korvpalliklubi Räpina Kotkad jõudnud Eesti meistrivõistlustel esiliigasse.

Üks või mitu lindu korraga?

Vähe sellest. Kuu aega tagasi mängisid nad esimest korda juba medalile ja jäid pronksisest aust napilt ilma. Areng on muljetavaldav.

“Medali maitse oli peaaegu suus, kuid küllap me ka medalini varsti jõuame,” on Järvel usku oma hoolealuste edasistesse mehetegudesse.

EOK lubatud toetusraha võimaldaks tulemuslikumalt järelkasvuga tegelda. “Saame lisatõuke taseme tõusuks,” rõõmustab Järv.

EOK spordimeisterlikkuse treeninggruppide programmi kohaselt annab olümpiakomitee treeneri palgast poole, teise poole panustab kohalik omavalitsus. Treeneril peaks seejuures olema kõrge neljas kategooria või on ta siis seda omandamas.

Järve sõnul on nii temal kui ka spordikooli teisel korvpallitreeneril praegu kolmas kategooria, kuid mõlemal on võimalus ka aste kõrgemale pürgida. Veel pole otsustatud, kas püütakse nii-öelda omal jõul läbi ajada või kutsutakse grupi juhendajaks treener väljastpoolt.

“Väljastpoolt treener saaks anda ka meile õpetusi ja kogemusi juurde,” näeb Järv.

Praegu tegutseb Räpina spordikoolis kolm noorte korvpallirühma. Ei olevat probleemi valida nende seast spordimeisterlikkuse gruppi vähemalt kümme andekamat poissi, kelle taset saaks pingsamate treeningutega veelgi lihvida. “Variant on ka päris uue rühmaga alustada, võib-olla isegi noorematest kui 8. klassi poisid ja need siis tippu viia,” arutleb Järv.

Samas ei välista ta, et võib-olla annavad nad pool toetatud treenerikohta Räpinas korvpallilt ära võrkpallile. Seegi ala on sealkandis üsna popp ja miks mitte siis püüda mitut lindu korraga. Vägikaikavedamist ala edendajatel omavahel pole, aetakse ju ühist asja, noortesporti.

Räpina vallavanem Teet Helm peab õigeks EOK lähenemist spordile: toetada tuleb neid, kus on kohapealne algatus. Sellisest regionaalpoliitikast, kus nähakse ka Tallinnast kaugemale, soovitaks ta teistelgi ametkondadel eeskuju võtta.

Vutimehed jäävad ootele

Sügisel avatava treeningrühma ülalpidamiskuludeks maksab EOK 639 eurot kuus ehk 10 000 krooni vanas rahas. Teist sama palju tuleb omaosalusena välja käia vallal.

“Meie valla finantsvõimekus pole kehvake, leiame selle raha, kuigi seda pole tänavuses eelarves sees,” lubab vallavanem.

Lisaks treeneri palgale, mis lubab tal pühenduda üksnes treeningutele, katab EOK ja omavalitsuse kahasse makstav ka muud treening- ja võistluskulud. “Kuna antud juhul on treeneri palk võrdsustatud õpetaja-metoodiku palgaga, siis 888 euro ehk 13 908 krooni eest saame vajadusel juba ka väljast treeneri palgata,” ei välista Helm uue juhendaja otsimistki.

Spordimeisterlikkuse treeninggruppi lootsid endale saada ka Põlva jalgpallurid. Paraku läks teisiti, Põlvas toetatakse ühe treenerikoha ulatuses käsipalli ja poole ulatuses orienteerumist.

“Et jalgpall väljavalituks ei osutunud, on kahetsusväärne,” tunnistab Indrek Käo, kes on 1994. aastast Põlvas tegutseva jalgpalliklubi Lootos president.

Ühtpidi leiab ta, et sisulist arutelu sel teemal otsustamise juures ei toimunud. Peeti justkui enesestmõistetavaks, et Põlvale kõige rohkem tuntust toonud käsipall treeninggrupi ka saab.

Käo hinnangul ei ole käsipalli ja jalgpalli võrdlemine Põlva linnas lihtne. Käsipall on linna poolt täielikult doteeritud, jalgpall aga tegutseb suures osas erakapitalil. Samuti ei saa võrrelda tulemuslikkust, sest alade kandepinnad on niivõrd erinevad. Näiteks Lootose juures treenib peaaegu sama palju lapsi kui terve Põlva spordikooli kuue ala peale kokku.

“Praegu treenib klubis üle 200 noore, Eesti meistrivõistlustel osaleb kokku neli täiskasvanute ja kaheksa noorte, sealhulgas kolm tüdrukute võistkonda,” loetleb ta.

25 noortekoondislast

Lootose naiskond mängib neljandat hooaega Eesti meistriliigas, viimase viie aasta jooksul on klubist tulnud üle 25 noortekoondislase. Klubi korraldab iga-aastaseid rahvusvahelisi noorteturniire, valminud on kaasaegne treeningkompleks.

Samuti teeb klubi aktiivselt tööd jalgpalli edendamiseks maakonnas, mitmes vallas tegutsevad treeninggrupid. Nii oleks klubi jaoks oluline, et mõnigi treener saaks tasustatud riiklikult või omavalitsuse poolt.

“Seda enam et sügisel Põlva ühisgümnaasiumis tööd alustav Lõuna-Eesti jalgpalliakadeemia on tõsine samm piirkonnas spordimeisterlikkuse arendamise suunas,” on Käol õigustatud ootus, et ka jalgpall oleks toetatute sekka jõudnud.

Põlvamaa spordiliidu president Peeter Sibul tunnistab, et jalgpall on tõesti väga tugevalt ja aktiivselt maakonna spordipildile tulnud. Samas ei saavat mööda vaadata sellest, et käsipall – kui kõiki auhindu ja medaleid kaaluda – on siiski tulemuslikum olnud, ka rahvusvahelisel areenil.

Jagada aga oli vähe, kaalukausile pürgijaid seevastu mitu korda enam. “Ega ainult jalgpall, ka suusatamine, võrkpall, laskmine ja teisedki alad on avaldanud tõsist soovi programmist osa saada,” ütleb ta.

Sibula sõnul on EOK president Mart Siimann talle lubanud, et kui raha tekib, pole võimatu järgmisel aastal Põlvamaal neljandagi treeninggrupi loomine. Nii nagu on neid neli ka neis kolmes maakonnas, kus projekt kahe aasta eest käivitus.

Kiiruisutajad lisavad kiirust

Jõgevamaal Adaveres noori uisutajaid treeniv Väino Treiman ütleb, et EOK toest on kolme aasta jooksul suur abi olnud. “Selle ajaga on meil tase kõvasti tõusnud, hakkame juba rahvusvahelistel võistlustelgi silma paistma,” kinnitab ta.

Treiman tunneb uhkust esimesena juunioride MMile jõudnud Mart Markuse üle. Tema järel samadele tiitlivõistlustele pääsenud 18aastane Saskia Alusalu vahetas 3000 meetris tänavu mulluse 25. koha kuus kohta parema vastu.

“1996. aastal sündinud Marten Liiv naasis sel talvel noorte olümpiamängudelt isegi teise kohaga,” rõõmustab Treiman.

Nii puhutaksegi vahepeal varjusurmas olnud Eesti kiiruisutamisele Adaveres, kus on meie ainuke uisurada, taas eluvaimu sisse.

Kuigi uisurada on Adaveres olnud juba üle paarikümne aasta, on kiiruisutamisega seal tõsisemalt tegeldud viimased seitse aastat.

Nüüdseks on kõikide distantside naiste Eesti rekordid Adavere kiiruisutajate nimel. Meestel on purustamata veel vaid 1964. aasta olümpiavõitja Ants Antsoni 10 000 meetri rekord. Kiiruisutamise treeningutes käib Adavere ümbruse noori 30 ringis. “Võib hakata vastu rinda taguma, tulemused juba tulevad,” rõõmustab Treiman.



NOORTESPORT

Spordimeisterlikkuse treeninggrupid

- Tartumaal: laskesuusatamine, sulgpall, korvpall.

- Jõgevamaal: kergejõustik, kiiruisutamine, maadlus, saalihoki.

- Viljandimaal: suusatamine, sõudmine, võrkpall, jalgrattasport.

Allikas: Eesti Olümpiakomitee



EOK PROJEKT

Neli maakonda on raha saanud

- Et tõsta kohalike omavalitsuste osa noorte saavutusspordi edendamisel ja andekatele noortele ning pühendunud treeneritele paremate tingimuste loomisel, otsustas Eesti Olümpiakomitee alustada 2010. aasta septembris koos kohalike omavalitsuste ja piirkondlike spordiliitudega noorte spordimeisterlikkuse treeninggruppide loomist.

- Projekti raames luuakse maakondades treeninggruppe, mille treenerite töötasu võrdsustatakse pedagoog-metoodiku töötasuga.

- Konkreetse spordiala valimisel lähtutakse kõrge kvalifikatsiooniga treenerite ja võimekate noorte olemasolust ning spordialade traditsioonidest maakonnas.

- 2010. algas projekt Viljandi, Tartu ja Jõgeva maakonnas. 2012 laienes see ka Põlvamaale.

Allikas: Eesti Olümpiakomitee