Veel 24 postkontorit löögi all
Kõigi 24 sulgemisohus postkontori asukohta Eesti Post praegu avaldada ei soovi. Kindlalt on aga nimekirjas Vana-Vigala, Suurejõe (Vändra lähedal), Valgu, Oru, Sompa ja Toila kontorid.
Elupõline Vana-Vigala elanik Virve Lepik ütles, et ega selles jutus suurt uudist pole – side sulgemine on pikalt teemaks olnud.
Elu tõmbub kokku
Lepik elab postkontori lähedal ja teab hästi, et rahvast seal tegelikult käib.
“Pangabuss tuleb kuu lõpus, kui kellelgi nagunii raha pole,” sõnas ta. “Postkontoris käiakse siis kuu algul arveid maksmas, sest ega kõigil ju internetti ei ole.”
Samuti on eakad harjunud postkontorist pensioni saama. “Arveldan ka ise sularahaga, miks peaksin ühe leiva eest kaardiga maksma,” lisas Lepik.
Mõne aja eest kolis Vana-Vigala postkontor vastremonditud ruumist räämas kortermaja ühte tuppa. Räämas näeb välja ka paari päeva kaupa avatud postipunkti välimus.
Asulas 45 aastat postkontoris töötanud ja nüüd juba 10 aastat pensionil Lepiku meelest on postkontori kadumine järjekordne näide sellest, kuidas elu maal vaikselt kokku tõmbub. Eesti Posti kommunikatsioonijuht Inge Suder ütles, et sulgeda plaanitakse peamiselt väikese käibe ja külastatavusega kontoreid.
“Konkurentsiametile esitatud taotlus ei tähenda automaatselt sulgemist ja postiteenuste osutamise lõpetamist, vaid võimaldab ka reguleerida kontorite lahtioleku aega. Postiasutus ei pea olema avatud viis päeva nädalas,” selgitas Suder.
Töö ümberkorralduse taga on nõudluse vähenemine universaalse postiteenuse järele.
Kirjade saatmine postkontorite kaudu vähenes eelmisel aastal ligi 11, pensionide kanne 15 ja perioodika kojukanne kolm protsenti, pakkide saatmine jäi samaks. Kohtadel tundub asi veelgi kurvem. Virtsus saadetakse ühes kuus ainult kuus tähtkirja ja kaks postipakki, mis tähendab, et kontor töötab kahjumiga.
Iseloomulik on ka see, et postkontorites müüakse üha enam sellist kaupa, mis postiteenuse osutamise alla ei käi. Leiba seni veel mitte, aga küpsiseid küll.
Varem tulid postkontorisse postimüügist tellitud kaubad, kuid nüüd tuuakse need pakid otse koju või tellitakse pakiautomaatidesse ning kontor jääb sellest kõrvale.
Postiteenust puudutavaid tarbeid nagu marke ja ümbrikke saab Suderi sõnul osta ka postiljonilt, samuti saab saata pakki.
“Postiteenused jäävad endiselt kergesti kättesaadavaks, sellepärast inimesed muret tundma ei pea,” kinnitas Suder. Selleks kohustab postiettevõtet ka seadus.
“Kui soovitakse saata pakki, täht- või väärtkirja, tellida ajakirjandust, maksta arveid või osta postmarki, postkaarti, ümbrikku, saab kirjakandja koju tellida,” selgitas ta.
Kirjakandjat võivad tellida kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes elavad või asuvad maapiirkonnas lähimast postkontorist kaugemal kui 5 km.
Teenus on tasuta, kirjakandja külastuse aeg lepitakse eelnevalt kokku ja see toimub tööpäeva jooksul.
Saadetised toimetab postkastidesse ja kätte endiselt kirjakandja, kuid paki saab tellida ka lähimasse postkontorisse.
Töötaja on lihtsalt puhkusel
Millal selgub 24 postkontori saatus, saame teada lähikuudel. Inge Suderi kinnitusel teavitatakse kliente muutustest kuu enne kontori sulgemist.
Praegu on Eestis 384 postiasutust, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõuete kohaselt peab neid olema 320.
Väiksemate ajavahemike kaupa on ajutiselt suletud ka neid postkontoreid, mille tuleviku kohal mustad pilved ei kõrgu – põhjuseks töötajate talvepuhkused ning asjaolu, et nädalaks postitööd tundva asendaja leidmine on keeruline.
