Viimsi rahvas tahab Rae valda sibulaostus ületada
Viimsi valla külavanemate ja ettevõtjate algatus sibulate ostmiseks on pälvinud suurt huvi ning nädala alguseks oli tellimusi kolmele tonnile sibulale.
“Rae vallast peame ikka paremad olema,” viskas Tammneeme külavanem Raivo Kaare nalja. Tõsisemalt rääkides ütles ta, et idee saadi Eesti Päevalehes ilmunud loost ning sealt tekkis mõte, et miks mitte samuti ühelt poolt toetada tublisid sibulakasvatajaid, teisalt aga aidata oma rahval muretseda hea kvaliteedi poolest kuulsat Peipsi sibulat.
“Reedeni kogume tellimusi, nädalavahetusel korjatakse Peipsiääre vallas vajalik kogus kokku ja uue nädala alguses sõidame sibulale järele,” kirjeldas Kaare. Ühtegi konkreetset sibulakasvatajat tema kinnitusel ei eelistata ja mingit onupojapoliitikat ei toimu, kasvatajad saavad müügiks võrdse võimaluse.
Sibulad on pakitud kümnekilostesse kottidesse ning ost ja müük käibki kümne kilo kaupa. Kilohinnaks koos transpordiga on 60 senti.
Viimsi vallas tegutseva harmoonilise elu klubi Harmoonikum perenaine Ene Lill ütles, et nende eestimaiseid toiduaineid kasutav söögituba sai jala ukse vahele juba koos Rae vallaga, mille kaudu telliti kohe sada kilo sibulat. “See on meile nii väike kogus, et läheb kolme ampsuga,” sõnas ta ja rõõmustas, et Viimsi vallas käib nüüd samalaadne aktsioon.
“Peale selle, et see sibul on kodumaine, on ta ka hästi kasvatatud ja hea maitsega,” kiitis Ene Lill. Tema sõnul on Peipsi sibula müümise vastu huvi tundnud ka Viimsi market. Seega peaks tellitav kogus tulema korralik ning Peipsi sibulat vallas mõneks ajaks inimeste toidulaual jaguma.
“See on ka hea näide müügistrateegiast,” arvas Ene Lill. “Tuleb hinda natuke alla lasta ja ostjatel tekib toote vastu kohe suurem huvi.”
Peipsiääre vallavanem Niina Baranina ütles, et päris sajandi saagist rääkida ei saa, põllult üles võetud sibulakogus on pigem tavaline. “Eriliseks teeb tänavuse aasta see, et kasvatajatele seda nii palju kätte jäi,” sõnas ta.
Ajakirjanduse toel käivitunud aktsioonist on Baranina sõnul palju abi olnud — pisut üle nelja tonni sibulat läks Rae valda ja viie tonni ringis on lootust saata Viimsisse. “Siiski on inimestel veel müügiks ligi 15 tonni sibulaid, millele tuleb ostjad leida,” sõnas ta.
Sibulamüügist räägiti ka kohtumisel Riigikogu Peipsiveere toetusrühmaga. Riigikogu liige Urmas Klaas ütles, et toetusrühm soovitas mõelda kahele asjale: saada Peipsi sibulale kaubamärk ning turustada toodangut ühiselt. “Praegu üritab igaüks ise kuidagi oma mõne kotiga turule kauplema saada ning lõpuks on see muidugi kallis ja aeganõudev,” märkis Klaas.
Samuti oleks turustamine kergem ühtse kaubamärgi all. Klaasi sõnul on Peipsi ääres kasvav sibul juba praegu hea mainega ning inimesed on nõus maksma selle eest kõrgemat hinda, teades, et toetavad niimoodi ühe kandi eluviisi ning saavad ka maitsvat kohalikku köögivilja.
Vallavanem Niina Baranina tunnistas, et vallas on ühisele sibula turustamisele varemgi mõeldud, kuid siiani pole see mõttest kaugemale jõudnud. “Ajalooliselt on igaüks ise kasvatanud ja ise müünud,” selgitas ta. “Nüüd kardetakse turustamist korraldada. Kui midagi viltu läheb, siis tuleb ju kogukonna ees vastust anda, ja seda vastutust ei taha keegi võtta.”
Baranina sõnul on ka vallale soovitatud sibulamüük ette võtta, kuid seda ta võimalikuks ei pidanud. Vald on aidanud vahendada küll tellimusi Rae ja Viimsi vallalt, kuid sibulaga kauplemine jääb esialgu ikkagi kasvatajate osaks.
