Eestlased magavad üldiselt vähem kui peaks
Ilmselt teavad enamus inimesi, et pärast korralikult magamist on enesetunne oluliselt parem, kuid sellegipoolest trügivad kiire elurütm ja kohustused paljudel unetundidesse.
Hoolimata sellest, et korralikult puhkamise tähtsus on enamustele teada, näppavad siiski paljud inimesed päevastest tundidest lisaaega une arvelt. Aeg-ajalt pikaks venitatud ärkvelolek ei ole kindlasti midagi, mille pärast liialt muretseda, eriti kui järgmine öö saab vähene uni tasa tehtud, kuid pikemas perspektiivis võib liiga vähe magamisel olla inimese tervisele (nii vaimsele kui füüsilisele) laastav mõju ja tihtipeale ei osata halba enesetunnet või tervisehädasid isegi vähese unega seostada.
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku unehäirete keskuse vanemarst-õppejõud dr Tuuliki Hion rääkis Päevalehele magamatusest tulenevatest probleemidest.
Kas kõik inimesed peavadki magama kaheksa tundi? "On teada, et täiskasvanute unevajaduse piirid ulatuvad 4,5 kuni 9-10 tunnini. Inimeste une ja ärkveloleku süsteemis on suured iseärasused. Mina ei ole kohanud inimesi, kes 4,5h maganud, aga tõenäoliselt neid on. Eristaksin neid inimestest, kes energiajookidega end üleval hoiavad," selgitab dr Hion.
Dr Hioni sõnul on 7,5-8h on keskmine unevajadus täiskasvanutel, erinevas vanuses lastel on see üsna palju erinev: väikelastel 12h, nooremas koolieas u 10h ning murdeeas liigub unevajadus 8-7,5h peale.
"Enda kogemusest võin öelda, et Eestis on tavaline, et inimesed magavad unevajadusest vähem ja seda nii laste kui täiskasvanute puhul. See on ilmset tingitud pingelisest elust. Lapsel peaks piire peale panema täiskasvanud, aga see võib nõuda täiskasvanutel suurt elu ümberkorraldamist. Näiteks, kui elatakse väikesel pinnal, on väga raske panna lapsi magama, kui teised veel ärkvel on. Enamasti tingib kogu eluviis vähem magamist - televisiooniprogrammid kestavad keskööni, üritused toimuvad hilja õhtul, tööülesandeid on palju ja nende täitmine liigub hilisõhtusse. Arvan,et paljudel täiskasvanutel jääb keskmiselt uni kuue tunni ringi," räägib dr Hion eestlaste uneharjumustest.
Lastel võivad tekkida vähesest unest tähelepanuhäired ja väsimus. Häired võivad olla sellised, mida dr Hioni sõnul ei osata seostada ebapiisava unega.
Kuid millised füüsilised ja psüühilised tagajärjed on pidevalt vähe magamisel? "Inimeste vastupidavus on väga erinev. Mõned võivad vähe magades tervisehädadeta aastaid vastu pidada. Sinna juurde käib tavaliselt suur töökoormus, mis võib aastate jooksul päädida une püsiva halvenemisega," ütleb dr Hion ja lisab, et mingist hetkest hakkab aga väsimus kuhjuma ning tekib kurnatus, kuid seda ei osata seostada ebapiisava unega. Aastate järel kujunenud kroonilisest väsimusest võib olla raske lahti saada.
"Inimesed ei saa aru, et nad töötavad aastaid nii-öelda "adrenaliini pealt": Kui keha hoiab end kõrge ärksuse seisundis, surub see alla paljud kaitsemehhanismid." Selle tulemusena ütleb konkreetse inimese nõrgim lüli üles. Enamasti väljendub pikaajaline ebapiisav uni tähelepanuvõime, keskendumisvõime ja mälu käepärasuse vähenemises, väsimuses, vigade tegemise tihenemises, ärevuses, närvilisuses, meeleolu halvenemises – aga see on väga individuaalne. Põhiline mure on, et inimesed ei oska halba enesetunnet ja vähest und seostada.
"Unedeprivatsioon ja öösel üleval olemine on inimesele väga nõudlik seisund. On ka neid, kes ongi öösel produktiivsemaid, kuid see üldiselt eeldab hommikul välja magamise võimalust. Vastasel juhul tekivad pika aja jooksul jällegi kurnatus ja muud probleemid. Vähese une korral tekib kehal ka suurenenud vajadus süsivesikute järele."
Lisaks pealtnäha lihtsamatele tagajärgedele, võib dr Hioni sõnul ebapiisav uni viia ka eelsoodumusega inimesel psüühikahäire välja löömiseni. Psühhiaatrid näevad dr Hioni sõnul neid inimesi, kellel ülekoormus on lõppenud paanikahäire tekkimisega, vahel võib ülekoormus avalduda ka depressioonis. "Skisofreenia ja bipolaarne häire on tihedalt seotud unerütmidega. Näib, et vähesem uni ja narkootiliste ainete kasutamine võivad olla põhjuste hulgas, mis viivad haiguse või selle ägenemise vallandumisele", loetleb dr Hion raskemaid probleeme, mida vähene uni võib tekitada.
