Eestis võtab iga päev mõnda antibiootikumi umbes 14 inimest tuhandest. Euroopas on sama näitaja 22,5 inimest tuhandest. Foto: Shutterstock

Kujutage ette, et lähete kopsupõletiku või veremürgistusega haiglasse. Nende haiguste kunagine laastav mõju on juba ammu möödanik, sest ravimiseks on olemas sobivad ravimid. Teid võetakse vastu ja tehakse antibiootikumikuur. Haigus ei ilmuta taandumise märke. Proovitakse järgmist antibiootikumi. Nüüdki ei näi ravi mõjuvat. Pärast veel kolmanda ja neljanda antibiootikumiga katsetamist teatavad arstid, et kõik võimalused on ammendatud ja tundub, et ükski ravim ei suuda haigust tekitavat bakterit tappa. Kuna haigus ei allu ravile ja võib levida ka teistele patsientidele, ei ole muud võimalust kui panna teid karantiini ja vaadata, kuidas organism ise haigusega hakkama saab.

See jutt võib kõlada julmalt, kuid kahjuks on sellise arengu tõenäosus viimastel aastakümnetel märgatavalt suurenenud, sest liigne antibiootikumide kasutamine on tinginud ravile resistentsete bakteritüvede arvukuse suurenemise. Aastakümnete jooksul on seetõttu kasutusest kadunud mõnigi levinum elupäästev ravim. Mainekas meditsiiniajakirjas The Lancet Infectious Diseases möödunud kolmapäeval avaldatud Hiina teadlaste uuringust ilmneb, et nüüd on resistentsus avastatud juba ka paljude haiguste puhul viimaseks väljapääsuks peetud antibiootikumi, kolistiini puhul. Ärevaks teeb resistentsust põhjustava mutatsiooni levimiskiirus: praeguseks on teada, et resistentseid bakteritüvesid on leitud peale Hiina juba ka Laoses ja Malaisias.

Avalehele
78 Kommentaari