Keila hooldushaigla asukad tähistasid mõne nädala eest alzheimeri päeva. Foto: Karin Kaljuläte

Selle osakonna peamine vahe võrreldes tavahooldekoduga (kuumaks 775 eurot) on see, et hooldajaid on patsientide arvu kohta täpselt kaks korda rohkem ning söögi- ja vaba aja veetmise tubade väljapääsud on patsientidele suletud. Kui tavaliselt hoolitseb kaks töötajat 30 eaka eest, siis dementsete osakonnas on 15 inimesele kaks hooldajat. Siis, kui spetsiaalne osakond polnud veel tööd alustanud, oli hooldekodu juhataja Piret Kuuskülli sõnul neil tegelikult juba soovijaid rohkem kui vabu kohti. „See näitabki, et vajadus sellise teenuse järele on suur. Meie soovitus on samuti alati see, et pigem tasubki sugulastega raha kokku panna, et vanainimese lähedased saaksid tema hooldamise asemel säilitada oma elu,” märgib ta.

Kuusküll ütleb, et juba praegu on neil ka tavahooldekodus dementseid ja muude psüühiliste häiretega inimesi, moodustades ligikaudu veerandi kõikidest hooldekodu elanikest. Nende seas on palju inimesi, kellele teised hooldekodud ei ole saanud teenust osutada dementsuse või mõne teise psüühikahäire diagnoosi tõttu. „Tegelikult saavad kergemad dementsed väga edukalt teiste eakatega koos elatud, neile tuleb lihtsalt rohkem tähelepanu pöörata ja muidugi valida sobivaid toanaabreid. Väga oluline on ka töötajate koolitamine, seetõttu avasime oktoobris koostöös Tallinna tervishoiu kõrgkooliga hooldustöötajate töökohapõhise õppegrupi.”