80% lähisuhtevägivalla juhtumites on kannatajad lapsed

Pensioniealine mees kuritarvitab väikest tüdrukut. Ekselukaaslase peksmise eest vanglas karistust kandev mees teeb talle kahe kuu jooksul tuhandeid ähvarduskõnesid. Eduka ärimehe naine „murrab” ninaluu.

Need on vaid mõned näited lugudest, mis on jõudnud Eesti eri paigus tegutsevate MARAC-i töörühmadeni. MARAC (Multi-Agency Risk Assessment Conference) on kindla piirkonna ekspertgrupp, mis tuvastab lähisuhtevägivalla juhtumites suure riskiga ohvreid. Gruppi kuuluvad politsei, prokuratuur, ohvriabi, lastekaitse, naiste tugikeskused, sageli ka meditsiini- ja haridusvaldkonna esindaja (vaata lisalugu – K. A.). Viimasest kolmest aastast on töögrupil ette näidata mitu edulugu, kus probleemid on lahendatud. Aga on ka laste seksuaalse ärakasutamise juhtumeid, mida alles uuritakse ning kus on tulnud teha pere mõne liikme jaoks väga valusaid otsuseid. 80% juhtumites, mis töögrupini jõuavad, on kannatajad või kaaskannatajad lapsed.

Alustame viimastest. Ühes Lõuna-Eesti omavalitsuses on pere, kes on 2017. aasta veebruarist politsei ja ohvriabi vaateväljas. Politsei saab erisuguse sisuga väljakutseid. Sageli helistab mees, kelle sõnul naine karjub ega saa kõige väiksema, umbes üheaastase lapsega hakkama.

Pärast üht järjekordset väljakutset räägib naine politseile, et mees on füüsiliselt vägivaldne. Korrakaitsjad ja ohvriabi püüavad leida lahendusi, kuidas pere vägivaldsest suhtest välja aidata. Kuid naine ei soovi, et keegi teda segaks.