2009. aastal toimusid Eesti esimesed saalijalgpalli meistrivõistlused. FC Risti ja Saku JK mängus oli seis 1 : 1, kui Saku läks kaitsja löödud väravast juhtima. Ühtlasi põrkas väravalööja vastasmängijatega kokku, nii et ta ninaluu purunes. Kutsuti kiirabi, kuid Saku kaitsja otsustas mängu jätkata paistes ninaga. Mängija vaateväli oli küll ahenenud, aga ta lõi sellest hoolimata veel kaks väravat. See ennastsalgav jalgpallur oli endine autoärimees Tarmo Noot. Just tema elukohta sisenesid sel esmaspäeval kohtutäiturid ja politsei, et arestida tema vallasvara. Nüüd on Nooda maja mööblist märksa lagedam kui varem.

See kunagine mäng näitab hästi Tarmo Nooda visadust ja võitlejahinge. Tema vaidlused Belesta OÜ-ga ja Belesta Grupi OÜ-ga on kestnud pikki aastaid.

Nüansirohke saaga sai alguse, kui varasemad sõbrad ja autodega kaubitsenud äripartnerid läksid tülli, sest Noot müüs partneri seljataga toonasele Belesta Grupi AS-ile kuulunud sõidukeid. Kohus mõistis Nooda 2005. aastal süüdi. Seejärel kulus selle otsuse üle vaidlemisele aastaid, võla sissenõudmiseni jõuti alles 2011. aastal. Nüüdseks, 15 aastat pärast esimest kohtuotsust on võlausaldaja tagasi saanud kõigest veidi üle 6000 euro. Koos kõrvalnõuetega on ikka tasumata 129 000 eurot. Noot ei ole varatu, kuid on kaval ja suutnud süsteemi edukalt ümber sõrme keerata.

Noot ei ole varatu, kuid on kaval ja suutnud süsteemi edukalt ümber sõrme keerata.

„Ta on väga tark. Igaüks selliseid skeeme püsti ei paneks. Tundub uskumatu, et selline käitumine on Eestis 2020. aastal veel võimalik,” ütleb Belestat esindava advokaadibüroo Lepmets & Nõges vandeadvokaat Ott Lepmets. Paljud oleks selle ligi 20 aasta jooksul väsinud ja käega löönud, aga Belesta juht Kalle Leet soovib lõpuni minna. Ta on protsessile kulutanud palju raha, aga soovib, et õiglus pääseks võidule. Et võlgnik tunneks, et ta ei saa Eesti vabariigis võlgadest lihtsalt vabaneda.

Ent nüüd käib võidujooks ajaga, sest 2021. aasta 5. aprillil kukub tähtaeg, kui suur osa võlga tuleb lõplikult korstnasse kirjutada. Kui varem sai jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõuet täita 30 aastat, siis nüüdseks on aegumistähtaega üldjuhul vähendatud kümnele aastale.

Tarmo Nooda diivan tõsteti sel esmaspäeval aastatetaguse võla katteks kolimisautosse. Pole selge, kas see leiab uue omaniku, sest tõenäoliselt kaebab Noot kohtutäiturite tegevuse peale.
Foto: Ilmar Saabas

„Inimesel on kinnisasi, nõue on tagatud. On vara, mida ära võtta, aga kaheksa aasta jooksul ei suudeta seda realiseerida. Minu hinnangul on Noot suutnud seaduslikke võimalusi kuritarvitades protsessi pidurdada,” on Lepmetsa hinnang.

Kaks aastat tagasi jõuti selleni, et Noodale abikaasaga kahasse kuuluv maja pandi sundmüüki. See oli leitav isegi kinnisvaraportaalis City24.ee. Ent peagi see kadus sealt, sest laekus Nooda kaebus. Ja kaebuste laviin on üha jätkunud.

Kaebab end võlast vabaks

Kohtutäiturid ei saa inimestelt võtta olematut, kuid selgub, et vara ei saada kätte ka siis, kui see on täituritel nina all. Kuidas võlgnik ennast välja nihverdab? Näiteks pidevalt kaebusi esitades.

Tarmo Nooda osalusega kohtukaasustega tutvumine tähendab lehekülgede viisi otsuste läbisirvimist. Ta on vaielnud näiteks pisikese Torgu valla juhtidega, ärihiiu Hillar Tederiga ning maksu- ja tolliametiga. Paljud kaasused jäävad aastate taha, aga leidub uuemaidki.

Pikemates kaasustes, nagu on ka vaidlus Belestaga, kaebab ta peaaegu kõige peale, mis võimalik. Ühtlasi jääb tal vahel allkiri lisamata, nii et kohus annab talle lisaaega. Siis kaebab ta, et kohtutäitur on tema abikaasaga kaasomandis oleva maja liiga odavaks hinnanud, ja maja sundmüük jääb katki. Või siis laekub kohtusse avaldus, et tema võlad tuleb hoopis ümber kujundada, sest Nooda väitel saab ta nende tasumisega kenasti hakkama. Loomulikult esitab Noot ühes avaldusega ka esialgse õiguskaitse taotluse, et maja sundmüük pausile panna. Kõnealune vaie on menetluses olnud peaaegu aasta aega.

„Ta jätab riigilõivu maksmata ja talle antakse lisaaega. Kaks nädalat taas juurde võidetud. Nii see nädalate ja kuude kaupa koguneb, nii kaheksa aastat järjest,” lausub Lepmets.

Ta jätab riigilõivu maksmata ja talle antakse lisaaega. Kaks nädalat taas juurde võidetud.

Väsimatu ja nutikas Noot on kohtutäiturite jaoks väga tülikas. Täiturid ei ole riigiametnikud, vaid eraettevõtjad, sest 2001. aastal otsustas riik, et täiturid peavad end ise ära majandama. Seetõttu muutus menetlemine palju efektiivsemaks, sest seda hakkas tagant tõukama kohtutäituri huvi raha teenida. Teisalt hindab täitur iga menetluse puhul, kas ja kuidas on seda mõistlik teha. Kui on teada, et vastas on inimene, kes menetlust meelega venitab, siis on targem tegeleda juhtumitega, kust saab raha kiiremini kätte. Bürood peab ju üleval pidama ning endale, abidele ja sekretärile palka maksma. Kõnealuse kaasusega on tegelenud kokku viis täiturit.

Nooda-sugustele mängib trumbid kätte seegi, et asju menetlevad kohtunikud vahetuvad ega suhtle omavahel. Ei liigu info, kuidas keegi on varem käitunud ja kas tema kaebustel võib olla alust. Kui kohtunikel oleks selline info käepärast, siis võib-olla ei hoitaks järjekordset kaebust kaks kuud lauanurgal, vaid see saaks lahenduse palju kiiremini. „Oleme nüüd teinud kohtunikele memo tema varasemast käitumismustrist ja iga kord anname selle üle, et kohtunik teaks, kellega tal on tegu. Lisaks ütleme, et aegumine on nurga taga. Oleme täheldanud, et see on tempot märgatavalt suurendanud,” ütleb Ott Lepmets.

Lepmetsa advokaadibüroo ei ole esimene, kes Belesta ja Nooda vaidlusega tegeleb. Suured bürood on selle ette võtnud, kuid nendegi huvi on kiiresti raugenud. Ligi 130 000 eurot on õigusmaailmas väike raha, eriti kui on näha, et vastaspool on keeruline ja tegutseb oskuslikult. Nii et asi on veninud ka seetõttu, et osalised on sel venida lasknud.

Lõpp on lähedal

Ent Kalle Leet on võtnud südameasjaks, et võlg ei aeguks ega Noot pääseks. Seepärast oli ta valmis esmaspäeval Nooda majas toimunud aktsiooni ise rahastama. Võlgniku koju sisenemine ja sealse vallasvara arestimine on kohtutäituritele antud tööriist, ometi ei kasutata seda just tihti. Miks? Täiturid arvestavad ajakuluga, mida saab lihtsasti rahasse arvutada. Vallasvara arest tähendab peale kõige muu ka kolimisfirma teenuse kasutamist. See ei ole just odav lõbu, kui jutt käib mitmetunnisest ootamisest ja kolimisest. Esmaspäeval seisid kolimisfirma töötajad Nooda elukoha juures 2,5 tundi, enne kui said tööle hakata. Kogu selle aja käisid täiturite, Nooda ja võlausaldaja esindaja läbirääkimised.

Sarikaebajal Tarmo Noodal tuleb vastu pidada veel 13 kuud, siis on ligi 130 000 eurone nõue aegunud.
Foto: Erik Prozes / Äripäev

Võlausaldajad ja advokaadid ütlevad, et täiturid on vahel liiga laisad, et vallasvara arestida, aga täiturid ei ole selle väitega nõus. „See on rumalus. Kui mul on võimalus teenida, siis kasutan seda võimalust. Kui ei saa raha, siis on kaks võimalust: kas mulle antud tööriistakast on puudulik või on võlgnik vaene,” ütleb kogenud kohtutäitur Arvi Pink. Tööriistakasti puhul peab ta silmas seda, et seadused on mingis mõttes nõrgad ja puudulikud. Sellest võib lugeda järgmisel leheküljel olevast intervjuust. Belesta Grupi esindajad ütlevad, et ehkki võla suure osa aegumiseni on varsti ainult aasta, ei ole Noodal enam kuigi palju valikuid alles jäänud. Aeg tiksub kiiresti ja seda, kas Nooda maja õnnestub lõpuks maha müüa, nagu määrus lubab, ei saa praegu kindlalt öelda. Võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmise korral võib maja Noodale alles jääda.

„Olen talle kirjutanud, et see ei ole enam ainult meievaheline vaidlus. See on põhimõtteline küsimus, kas võlausaldajate huvid on Eestis kaitstud või mitte. Kas tõesti ei peagi kohtuotsusega mõistetud kohustust täitma, kui sul on vara olemas? Kas saadki tegutseda kuni asja aegumiseni?” küsib Lepmets.

Noot: kohatu on ette heita kaebeõiguse kasutamist

Tarmo Noot on valmis kommenteerima ainult esmaspäevaseid sündmusi. Ta ütleb, et täitemenetluse seadustik võimaldab kohtutäituril vara arestida, kuid tema juures toimunu polnud korrektne. „On tavapäratu olukord, kus kohtutäitur arestib sisuliselt üksnes kolmanda isiku vara, hoolimata kohe esitatud tõenditest, millest nähtub vara tegelik kuuluvus. Olen saanud aru, et sellisel juhul on tegemist karistusseadustiku kohaselt kohtutäituri poolt teadvalt ebaseadusliku arestimisega,” arvab ta. Nooda sõnul kuulub vara suures osas tema ettevõtetele.

Nooda sõnul kuulub esmaspäeval arestitud vara suures osas tema ettevõtetele.

Ta täiendab, et kui sissenõudja on õigusvastasele aktsioonile abi osutanud, vastutab temagi kui kuriteole kaasaaitaja või kihutaja. „Tavaliste tsiviilvaidluste lahendamine ei tohiks ühelgi juhul viia omavolini või suisa sissenõudja ja täituri kuritegude toimepanemiseni,” lausub Noot.

Nooda arvates on kohatu ette heita seadusega tagatud õiguspärase kaebeõiguse kasutamist. „Kui tavalised tsiviilasjad ja täitemenetlused kestavad kaua, viitab see üheselt sellele, et tegemist on keeruliste õigusvaidlustega. Kui menetlustes ei tehtaks niivõrd palju vigu ega rikkumisi, ei oleks kohtud kunagi isikute õigusi ju taganud,” on Nooda seisukoht.

Võlausaldaja esindaja Ott Lepmets ütleb, et kohtutäitur ei ole kindlasti seadust rikkunud, sest asjaõigusseadus lubab eeldada valdaja omandiõigust. Seda kohtutäitur tegigi. „Võlgnik Noot püüab tähelepanu hajutada. Võlgnikul on võimalik kohtus vastupidist tõendada. Kohus jälle otsustab,” ütleb Lepmets. Ja saaga jätkub.