Alexela kontserni Achilleuse kand. Mida riik ikkagi päästab, kui annab Kiviõli Keemiatööstusele 37 miljonit eurot laenu?

Alexela jaoks on Kiviõli Keemiatööstus kui kõikuv doominokivi, mis võib ahelreaktsiooni käivitada ja muudab kogu energiakontserni haavatavaks.

„Küsitakse, miks te ei asenda põlevkivitööstust millegi muuga. Aga me ei ole näinud ukse taga kedagi, kes tahaks meie territooriumile uut tehast teha. Viimasel ajal ei ole ma üldse aru saanud, kas keegi tahab mingit tehast rajada Eestisse, rääkimata Ida-Virumaast,” ütleb Kiviõli Keemiatööstuse juht Priit Orumaa, kui külastame Kiviõlis asuvat ettevõtet, mis on küsinud riigilt Tallinki järel suurima kriisilaenu, 37 miljonit eurot.

Valitsuse põhimõtteline nõusolek anda Kiviõli Keemiatööstusele riiklikku laenu on tekitanud vastakaid tundeid. Ettevõte, mis annab otseselt tööd üle 500 inimesele ja on Lüganuse valla suurim tööandja, on ka keskkonnaprobleemide allikas – olgu see siis must suits, ebameeldiv lõhn või keemiatööstuse värske plaan hakata Uljaste järve lähedal puurima.