„Ma tunnen, et me oleme midagi muutnud. Ja see ei ole nipet-näpet, need on ikkagi päris olulised muudatused Euroopa digitaalmajanduses,” ütleb viimaseid kuid Euroopa Komisjoni asepresidendi rollis olev Andrus Ansip. Foto: AFP/SCANPIX

Euroopa Komisjoni asepresident, digitaalse ühisturu volinik Andrus Ansip on jõudnud lõpusirgele direktiiviga, mida välismeedia nimetab vastuoluliseks ning palju pingeid ja poleemikat tekitanuks, kuid ühtlasi kindlaks võiduks Euroopa Komisjoni jaoks. Jutt käib Euroopa autoriõiguse reformist.

„Ma olen saanud kümnete tuhandete allkirjadega kirju. Mulle on kirjutanud Arvo Pärt, siin minu kabinetis on istunud Paavo Järvi, Jüri Pootsmann, Mikk Targoga olen siin rääkinud. Eestist on tulnud ka sadu pöördumisi,” kirjeldas eestlasest eurovolinik möödunud nädalal Eesti Päevalehe ajakirjanikule Brüsselis oma kabinetis. Nõudmine reformi järele läks niivõrd suureks, et see tuli 2016. aasta sügisel ette võtta.

Kust tuli vajadus autoriõiguse reformiks?


Praegused reeglid on mitukümmend aastat vanad ega vasta absoluutselt digiajastu nõudmistele. Vajadused on tulnud järjest. Alustame näiteks digitaalse kultuuripärandi kaitsmisest. Meie muuseumides Euroopas on miljoneid tunde salvestisi, mis on näiteks VHS-kassettidel, aga nende häda seisneb selles, et see info ühel päeval lihtsalt kaob sealt.

Võtame andmekaeve ehk TDM-i (text and data mining – ingl). Euroopa on sel alal maailmas liidripositsioonil ja see põhineb paljuski Ühendkuningriigil, kus andmekaeve on teadlastele ja ettevõtetele täiesti kättesaadav. Paraku enamikus EL-i liikmesriikides saavad teadlased ja ettevõtted kasutada admekaevet väga piiratult. Direktiivi praeguses redaktsioonis on andmekaeve kohustuslik erand.

Kolmandana tooksin esile kohustusliku erandi õpetamise eesmärkidel. Ütleme uues ettepanekus, et professor ei peaks välismaale loengut andma minnes autoriõiguse pärast vaeva nägema.

Avalehele
52 Kommentaari
Loe veel: