Presidendi jõulukaardil seisis sõnum: "Oleme esimene põlvkond, kes teab, et hävitamine oma planeedi, ja viimane, kes saab midagi ette võtta." Foto: Presidendi Kantselei

„Meil on veel üks suur valdkond, kus samal põhjusel, et peame end väikeseks ja vaeseks, teeme tegelikult vähe. See on kliimavaldkond,” ütles riigipea.

„Mingis mõttes oli mu eelmise aasta jõulukaart väikeses mõttes avang selles valdkonnas. Juba mõnda aega räägin tuleviku digiühiskonnal peatudes ka sellest, et see kõik kehtib vaid siis, kui me hoiame oma planeedi elamiskõlbuliku kohana. Peame rohkem ka sellel teemal kaasa rääkima. Tean, et Eesti presidendina on seda raske teha, sest meie süsinikujalajälg on ikka üsna rammus. Aga nagu ikka, algab igasugune paranemine probleemi tunnistamisest – et tahame sellega tõesti tegeleda.”

Tean, et Eesti presidendina on seda raske teha, sest meie süsinikujalajälg on ikka üsna rammus.

Kaljulaid on kindel, et kui kliimavaldkond korralikult ette võtta, võib see panna aluse uuele Eesti suurele hüppele. „Kui vaatame, kui palju kasu oleme saanud digiarendustest, kui palju kasu said taanlased tuulikute arendamisest, sest nad olid energeetika ja kliima mõtlemises eesrindlikud. Võib-olla siin on järgmised sammud ja etapid, kus meie saame olla eesrindlikud,” pakkus ta.

Ja riigipea sõnul ei ole Eesti sugugi olukorras, kus tuleks rääkida nullist alustamisest. Terve hulk projekte on juba töös.

„Tegelikult teeme juba täna asju. Näiteks koostöös lätlastega oleme meievahelises merealas välja raalinud piirkonna, kus tahame EL-i Euroopa ühendamise rahastu kaasabiga arendada meretuuleparke. Oleme jõudmas sinnani, et hakkame elektrisüsteemi sünkroniseerima Kesk-Euroopa alaga, Balticconnectori gaasijuhe hakkab valmima. Hakkame aru saama, milline on see võrgustik, kus asume energiaressursside ja tarbimise mõttes.”

Meil on aeg väga tõsiselt mõelda panusele, et meie maailm saaks puhtamaks.

„Meil on aeg väga tõsiselt mõelda panusele, et meie maailm saaks puhtamaks. Seejuures ei maksa enda suhtes olla ka väga kriitiline. Näiteks, mis puudutab ringmajandust, pakendiringlust. Maailmas on ainult 25 riiki, kus pudelikorjamine tuleb välja sama hästi nagu meil. Püüame siin, et Läti teeks oma otsused, et saaks ringmajanduse üle piiri käima.”

Kliimapoliitika teema ülesvõtmine on julge samm. Näiteks EKRE esimees Mart Helme käis äsja Eesti Päevalehe ja Delfi europarlamendi valimiste esikandidaatide „tööintervjuul” ja põrutas seal, et kliima soojenemise vastu võitlemine on „bluff” ja ta ei usu seda.

„Aga keskkonnaminister [Rene Kokk, EKRE – toim] usub. Nii ta ütles,” vastas president seepeale.

„Siin on filosoofiline küsimus. Kas selleks, et CO2 emissiooni vähendada, pead sa kindla peale teadma, et me selle õhku paiskamise käigus end tapame?” küsis Kaljulaid retooriliselt. „Kui risk on, oht on, siis mõistlik inimene võtab riski arvesse ja sellega arvestades peaks midagi ikkagi ette võtma,” vastas president endale.