Varem on Perli ja teised korruptsioonibüroo töötajad pidanud lastele üle Eesti loenguid korruptsioonist üldse. Spordikorruptsioonist rääkis Perli noortele esimest korda.

Perli märkis, et liiklusõpetuse ja narkoennetusega tegeletakse juba algklassidest alates, kuid noorsportlasi silmas pidades ei pääse käsitlemast ka spordikorruptsiooni (doping, kokkuleppemängud) teemat, sest see on valusalt meie õuele tulnud. „See teema tuleb varakult käsile võtta. Noored on rohkem mõjutatavad treenerist ja abijõududest. Kui õiget teed varakult kätte ei näita, on kerge sattuda kraavi,” nentis Perli. Tema sõnul tuleks kõigis spordikallakuga koolides spordikorruptsioonist juba varakult rääkida ning ohte ja riske tutvustada.

See teema tuleb varakult käsile võtta. Kui õiget teed varakult kätte ei näita, on kerge sattuda kraavi.

Loengut alustas Perli laiemalt, rääkides korruptsiooni mitmest näost. Ta küsis auditooriumilt, miks on korruptsiooni raske uurida. „Sest see ei paista alati välja,” vastas üks. „Kõike saab eitada,” lisas teine. Perli nõustus: nii ongi. Korruptsioon on üks keerulisemaid peitkuritegusid ja kui raudkindlaid tõendeid pole, ei saa oma tegusid eitavaid inimesi niisama lihtsasti kriminaalvastutusele võtta. „Korruptsiooni puhul pole tihti kannatajaid, sest osalised on tekkinud olukorraga rahul,” selgitas Perli. Ta tõi näiteks joobes juhtimise, mille puhul tagajärg on üldjuhul kohe käes: kergem või raskem avarii, kõige hullemal juhul kellegi surm.

Perli rääkis noortele ühe Pärnu kooli korruptsioonijuhtumist, kus õpilaste toitlustuse eest vastutanud ametnik omastas kahe kuu vältel sellest rahast 4000 eurot. Perli küsis: kes kannatas selle juhtumi puhul kahju? „Kahe kuu vältel said õpilased halvemini või vähem süüa,” kostsid saalist kiired vastused.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo komissar Remo Perli.

Perli rääkis altkäemaksujuhtumitest ja näitas illustreerivat videot, kus ametnik annab ehitusprojektile allkirja alles siis, kui talle üle laua rahapakk ja käekell nina ette lükatakse. Mis on siin valesti? „See maja võib kokku kukkuda, kui see pole õigesti projekteeritud,” vastati saalist kiiresti.

Spordikorruptsioonini jõudes arutles Perli õpilastega esmalt, miks on doping ja kokkuleppemängud halvad. „Eesti riik on sportlaste dopingukasutamise ja sellega vahele jäämise tõttu päris palju pihta saanud,” ärgitas Perli noori arutlema. „Meie suusasportlastele määrati nelja-aastane võistluskeeld. Aga kas karistada said ainult nemad või saab seda karistust kanda laiemale pinnale?” küsis Perli.

Mis juhtub, kui korvis on üks mäda õun, mida ei võeta välja? Vastused tulid saalist kiiresti.

Üks noorsportlane arvas, et karistada sai kogu Eesti rahvas, kes ühte või teise sportlasse või treenerisse uskus. Üht edu saavutanud koondist enam ei eksisteeri, märkis teine.

„Kolm-neli inimest panid toime rikkumise, mille mõju ulatus üle terve spordivälja. Te võite dopingut võttes mõelda, et ei tee ju kellelegi kurja ja riskite vaid ise. Aga tegelikult tuleks mõelda, kuidas see mõjub teie treeningu- ja koondisekaaslastele, kogukonnale. Selle linna elanikele, kust te pärit olete. Mõtteviis, et võtan ühe korra dopingut ja rohkem mitte kunagi, ei päde. Sest see lihtsalt pole nii. Jätke meelde, et aus nimi on kullast kallim,” rääkis Perli noorsportlastele. Ta küsis: mis juhtub ülejäänud õuntega, kui korvis on üks mäda õun, mida ei võeta välja?

Vastused tulid saalist kiiresti.

Noorsportlased mõistavad suurepäraselt, et doping annab kellelegi eelise, kuid nagu elus üldse, nii peaksid ka spordis olema kõigil võrdsed võimalused. Altkäemaks, doping ja kokkuleppemängud tekitavad ebavõrdsust. Saal hakkas sumisema, kui Perli näitas kolme videot jalgpallivõistlustelt, kus väravavahid lasid varasema kokkuleppe järgi oma meeskonnale värava lüüa. Olukorras, kus palli olnuks imelihtne püüda.

Perli ei ole selle teemaga tutvunud pelgalt artikleid lugedes või kolleegide tööd analüüsides. Ta kirjutab praegu magistritööd spordikorruptsioonist ning on teinud ja teeb veel põhjalikke intervjuusid spordis oluliste isikutega.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonibüroo töötajad on käinud koolides korruptsioonist rääkimas 2017. aastast saadik. Politseinikke huvitas, kui informeeritud on noored korruptsiooniteemast, kui palju on sellest kodus ja koolis räägitud. „Liiklus- ja narkoennetusega koolides tegeletakse, korruptsiooniteema tundus õpetajatele ka huvitav. Nii käisimegi esimesel aastal umbes kümnes gümnaasiumis üle Eesti ja kohtusime umbes tuhande õpilasega,” sõnas Perli.
Remo Perli esinemist oli kogunenud kuulama umbkaudu 150 kooliõpilast.

Enne paluti õpilastel täita korruptsiooni valdkonda puudutavad küsitluslehed, et saada aimu, kas ja kui palju asjast teatakse. „Teadmisi peaaegu polnudki. Peavoolumeediat noored eriti ei jälgi ja kui jälgivad, siis korruptsioonikäsitlus on neist mööda läinud,” tõdes Perli. Ja lisas, et ühele küsimusele oskasid peaaegu kõik noored hoobilt vastata. „Kui küsisime neilt oma loengute käigus, mis on korruptsioon, siis öeldi nimi: Savisaar.”

Tõenäoliselt on Edgar Savisaare korruptsioonikaasusest kodudes palju räägitud, samuti käsitles teemat pidevalt meedia.

Pärast koolides korraldatud infotunde saatis korruptsioonibüroo haridus- ja teadusministeeriumi kantslerile märgukirja, et korruptsioonist ei teata koolides suurt midagi ja seda teemat võiks õppeprogrammis käsitleda. Saadi vastus: programme on keeruline muuta, aga õpetajal on vabadus valida, mida ta õpetab. Ent selleks vajab õpetaja ise teadmisi ja õppematerjali. „Tootsime oma büroo ennetuseelarvest videoklipid, tegime esitlused ja oleme neid õpetajatele jaganud. Kohtusin Eesti majandus- ja ettevõtlusõpetajate seltsiga, et õpetajatele teema mõistmiseks tuge pakkuda. Olen osalenud kohalike omavalitsuste haridusnõunike seminaridel, nemad omakorda on saatnud materjale edasi oma regiooni õpetajatele,” selgitas Perli, kuidas teemat on tasapisi koolidele tutvustatud.

9. detsember on rahvusvaheline korruptsioonivastane päev.