„Otsust veel ei ole,” rõhutab kaitseministeeriumi riigikaitse planeerimise osakonna juhataja Tiina Uudeberg. „Kaitseväe hinnangul on seda võimet lihtne luua, see ei eelda väga suurt väljaõpet ja annab head efekti teise poole laevade heidutamise näol. Otsuseni jõuame järgmise aasta suvel, aga miiniveeskamine on üks hea võimearenduse kandidaat,” lisab ta.

Riigikaitse arengukava 2021–2030 peab valitsusse jõudma hiljemalt tuleva aasta novembris. Selleks ajaks peavad vaidlused olema peetud, arengusihid selged ja rahanumbrid nende taha kirjutatud. Rahaga on muidugi nii nagu on. Eesti võimearendus on ohupõhine ehk arendatakse kõige kriitilisemaid valdkondi. „Me oleme väga teadlikud oma võimelünkadest,” ütleb Uudeberg.