Tänavu on välismaalt Eestisse kupeldatud 29 naist. Võrreldes möödunud aastaga on kasv plahvatuslik, siis oli neid kõigest kaks. Illustratsioon: Aili Väronen

Eelmisel aastal panid inimkaubandusohvritega tegeleva MTÜ Eluliin töötajad tähele jahmatavat muutust: nad kohtasid tööd tehes üha rohkem oma keha müüvaid naisi, kes olid saabunud siia välismaalt, kõik väljaspoolt Euroopa Liitu. See oli nende jaoks ohumärk. Mis asjaoludel need naised siia saabusid? Kes nad on?

Eluliini prostitutsioonijälgijad hakkasid tööle ja tuvastasid, et need naised viibivad Eestis väga lühikest aega. Nad on siin nädal-kaks ja siis lahkuvad. Sellele viitas suur hulk prostituutide telefoninumbreid, mis väga ruttu pärast kasutuselevõttu kadusid.

Nüüdseks on selge, et häirekella löönud ohumärk on muutunud tegelikkuseks ja suuremalt, kui keegi oleks julgenud ennustada. Kui veel eelmisel aastal oli teada kahest välismaisest inimkaubandusohvri tunnustega naisest, keda Eestis kupeldati, siis selle aasta esimese kaheksa kuuga on see arv plahvatuslikult kasvanud: eilse seisuga oli neid 29. On hulk neidki, kes on jäänud tabamata. Prokuratuur on algatanud kümme kriminaalasja.

Tänavu Eestisse jõudnud 29 ohvri seas on väga erineva taustaga naisi. Umbkaudu pooled neist on kõrgharidusega, kes pole kodumaal tööd leidnud.

Selle loo autor kohtus mitme naisega nendest 29-st, kes Eestis inimkaubanduse ohvriks langesid ja toimunut kirjeldasid. Nende naiste isiklikke lugusid pole vähemalt esialgu võimalik mitmel põhjusel avaldada.

Halvas mõttes Põhjamaa


„Me näeme, et nad on ohvrid. Neid ekspluateeritakse – naised annavad keskmiselt 50% oma teenistusest ära ja kõik kulud on naise kanda,” kirjeldas MTÜ Eluliin juhatuse liige Eda Mölder. Välismaalt saabunud prostituudid ei tegutse siin iseseisvalt. Nad on osa organiseeritud kuritegevusest.

„Me oleme tahtnud Põhjamaaks saada,” jätkas Mölder. „Prostitutsiooni valdkonnas me seda nüüd olemegi. Prostitutsiooni sihtriik.”

Kui seni on Eesti alati olnud ühes muu Ida-Euroopaga doonorriik ja kohapeal tegutsesid nii eesti- kui ka venekeelsed kodumaised prostituudid, kes suundusid omal ajal pigem Põhjamaadesse ja Lääne-Euroopasse, siis nüüd on pilt muutunud ja üha rohkem tuleb prostituute mujalt Eestisse.

„Me oleme tahtnud Põhjamaaks saada. Prostitutsiooni valdkonnas me seda nüüd olemegi. Prostitutsiooni sihtriik.”

MTÜ Eluliin aitab prostitutsiooni tõttu ohvriks langenud naisi. Nendel naistel on suur tõenäosus kokku puutuda seksuaalse, füüsilise ja/või vaimse vägivallaga, suur risk nakatuda suguhaigustesse, suurem tõenäosus sattuda narkosõltuvusse. Vaimse tervise kahjustused võivad olla püsivad. Kui eelmisel aastal tegeles MTÜ Eluliin kümmekonna eestlannaga, kes oli langenud seksuaalse ekspluateerimise ohvriks, siis möödunud aastal jõudsid nendeni kaks nigeerlannat, kes olid läbi Euroopa jõudnud Soome ja siis langenud eestlasest kupeldaja ohvriks.

Raha paneb raskete valikute ette


Tänavu Eestisse jõudnud 29 ohvri seas on väga erineva taustaga naisi. Umbkaudu pooled neist on kõrgharidusega ega pole kodumaal tööd leidnud. Ohvrid on enamasti vanuses 20–40, aga mõni on ka vanem. Enamik on pärit Ukrainast, Krimmist või Donetskist, mõni ka Venemaalt.

Neil kõigil on samalaadne lugu, mille on tinginud majanduslik kitsikus. „Prostitutsiooni sisenenud naised on värvatud. See samm on olnud seotud vajadusega, midagi on puudu. Enamikul juhul on tegu kehva materiaalse olukorraga: raha on vaja lastele, elamisele, vanematele,” selgitas Mölder.

Ohvrite seas on neid, kes on prostitutsiooniga tegelenud kolm aastakümmet. Nende naiste ajalugu organiseeritud kuritegevuses ulatub kaugele: nad on selles maailmas kinni, oma kupeldajale kuulekad, ei taha tekitada probleeme. Nad on alustanud oma „karjääri” trassilt, tegelenud maanteeprostitutsiooniga. See tähendab raskeid tingimusi, ka vägivalda.

Kui üks Eestisse toodud ohvriks langenud naine suundus siit tagasi kodumaale, avastasid teda abistanud inimesed need veebilehed, mida ta oli külastanud. Naine oli otsinud infot, kuidas müüa oma organeid, ja avanud selleks taotluslehe.

Eestisse on välismaalt jõudnud ka neid, kes on prostitutsioonimaailma sisenenud hiljaaegu. „Üldjuhul ei ole nad iseseisvalt tulnud. Umbes 10% ehk,” selgitas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhtivuurija Ardo Ranne. „Enamasti tullakse nädalaks, kuid on neid, kes tulevad pikemaks või korduvalt.”

„Tänapäeval on Eestis prostituute vähe. Juurdekasv on väike. Tallinnas oli 15 aastat tagasi suuri bordelle 43, ligikaudu pooled neist olid sellised, mille hingekirjas töötas üle 200 prostituudi. Täna on mõnes massaažisalongi nime taha peituvas bordellis heal juhul kaks-kolm naist, kes pakuvad seksuaalse iseloomuga teenuseid. Selles mõttes on olukord kõvasti parem,” kinnitas Ranne.
Foto: Liis Treimann

Miks aga need kupeldatud naised Eestisse saabuvad? Vastus peitub siinse prostitutsioonituru olukorras.

Eesti politsei ja abiorganisatsioonide töö prostitutsiooni tõkestamisel on olnud tõeline edulugu: praeguseks on prostituutide arv langenud igal aastal väga palju. Mitte kunagi pole Eestis olnud vähem prostituute kui praegu. Ka tervise arengu instituudi kolme aasta tagusest uuringust selgub, et Eesti naised satuvad prostitutsiooni üha vähem. Kolm aastat tagasi hinnati, et prostituute on siin 700–1000, praeguseks on see arv 300–700.

„Tänapäeval on Eestis prostituute vähe. Juurdekasv on väike. Tallinnas oli 15 aastat tagasi suuri bordelle 43, ligikaudu pooled neist olid sellised, mille hingekirjas töötas üle 200 prostituudi. Nüüs on mõnes massaažisalongi nime taha peituvas bordellis heal juhul kaks-kolm naist, kes pakuvad seksuaalse iseloomuga teenuseid. Selles mõttes on olukord kõvasti parem,” kinnitas Ranne.

Prostitutsiooniturg Eestis on sõna otseses mõttes kokku kuivanud. Seda ei saa aga öelda nõudluse kohta.

Siinsete prostituutide keskmine iga on 38 aastat, kümnest prostituudist neli on ületanud 40. eluaasta. On ka prostituute, kes on üle 60.

See tähendab, et turg on sõna otseses mõttes kokku kuivanud. Seda ei saa aga öelda nõudluse kohta.

Veel enne, kui siia hakkasid asuma välismaised prostituudid, oli veel üks muutus. Riiki sisse voolanud välismaine tööjõud tõi prostituutidele kaasa vägivallalaine. Võõrtööjõud tõi kaasa uue seksiostukultuuri: prostituudid hakkasid kurtma, et võõrtööjõud üritab seksi välja pressida, on sageli tüütu, kulutab väga palju aega, tahab pikalt juttu vesta, lunib tasuta seksi.

Suur kasum ekspluateerimisest

Välismaised prostituudid on Eesti üles leidnud ühe kindla põhjusega: siin on võimalik raha teenida. „Kui võrdleme prostituutide tasusid Eestis ja Saksaamaal, siis Eestis on võimalik rohkem raha teenida kui Saksaamaal,” ütles Mölder. Tähendab: Eestis on seksuaalse ekspluateerimise kasum suurem kui lääneriikides.

Välismaalastest ohvrite kupeldamisjuhtumite arv pole Eestis küll väga suur, kuid juhtumite arv võrreldes varasemate aastatega on silmatorkav. Üldiselt on tegu vene keelt rääkivate inimestega, kes pole pärit Eestist ja tulevad Eestisse turistiviisaga. Sel aastal on olnud mitu juhtumit, kus alaealisi palgati Narvas striptiisiklubidesse tantsijateks.
See samm on olnud seotud vajadusega, midagi on puudu. Enamikul juhul on tegu kehva materiaalse olukorraga: raha on vaja lastele, elamisele, vanematele,” selgitas Mölder.
Foto: Teet Malsroos

Turistiviisaga Eestisse saabunutel pole aga laialdast õiguslikku kaitset. „Tööõiguslikus mõttes pole neil kaitset. On vaid suusõnalised kokkulepped. Kui 90 päeva on täis ja nad ei lahku, on nad peale kõige Eestis ebaseaduslikult viibivad isikud, kes on võimalik kohe välja saata. Riske on tohutult palju,” rääkis justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Anu Leps.

Ta toonitas, et inimkaubandusjuhtumit on keeruline tuvastada. Isegi, kui ei ole võimalik inimkaubanduse kuritegu menetleda, kuna tõendeid ei ole piisavalt, siis inimkaubanduse kahtlusega teole reageeritakse ja inimesele pakutakse ohvriabi seaduse alusel teenuseid 60 päeva.

„Siis võib olla ka tegu mõne muu kuriteoga. Ohvriabi on üles ehitatud nii, et reageerimine on väga madala lävega. Ka inimkaubanduskahtlusega inimesed võivad saada 60 päeva jooksul majutust, teenuseid, ta saab järelemõtlemisaja, kas ta üldse soovib riigiga kriminaalasjas koostööd teha. Seda inimest tuleb menetluse jooksul toetada, see ei tohi talle teist korda ohvrikogemust anda,” kirjeldas Leps.

Nähtamatud kupeldajad kamandavad


Kuid on ka üks teine põhjus, miks Eestisse tullakse. „Osa naisi on öelnud, et Eestis on turvaline,” ütles Mölder.

Oma kupeldajat ei näe need naised peaaegu iial. Teateid vahetatakse internetikeskkonnas, vahel kohtutakse ainult nendega, kes tegelevad prostituutide transpordi ja majutusega ning raha kokkukorjamisega. Kuritegelikele grupeeringutele on see äri äärmiselt tulus.

Turvaline on eelkõige siinne keskkond. Eluliini jõudnud ohvrid on töötajatele kirjeldanud töökogemust teistes riikides: nad on olnud Araabias, kirjeldanud kliente Indiast, Bangladeshist, Malaisiast ja Lähis-Idast. Nad on rääkinud jutte haisvatest vägivaldsetest meestest. Eesti tundub kõige selle taustal turvaline riik: siinne klient on pestud, vägivalda kohtab harva.

Ent oma kupeldajat ei näe need naised peaaegu iial. Teateid vahetatakse internetikeskkonnas, vahel kohtutakse ainult nendega, kes tegelevad prostituutide transpordi ja majutusega ning raha kokkukorjamisega. Kuritegelikele grupeeringutele on see äri äärmiselt tulus.

On üks jutt, mida kupeldajad neile naistele räägivad: prostitutsioon ja kupeldamine on Eestis legaalne, vajalikud ametnikud on ära ostetud. Teised räägivad prostituutidile: laupäeval ja pühapäeval Eesti politsei ei tööta. Ardo Ranne selgitas, et prostituutidega manipuleerimiseks peavad kupeldajad näitama mingit kontrollmehhanismi või jätma muul viisil mulje, et on prostituutide igapäevaste tööde-tegemistega detailselt kursis. Ühtlasi looma kuvandi, et kõik on kupeldaja kontrolli all.

Veel räägivad kupeldajad, mida öelda, kui tuleb politsei. „Et ta ei tööta kellegi jaoks, tuli ise. Ja nii edasi.”

Oma teenistusest (teenuste tunnihind võib ulatuda üle 200 euro) annavad nad kupeldajale ära keskmiselt poole. Samuti on nende kanda kõikvõimalikud kulud lennupiletist ja viisast majutuse ja toiduni. Ohvrite elu määrab enamasti organiseeritud kuritegevuse võrgustik: just nemad saadavad prostituudile kliente. Enamasti valikuvõimalust pole – või kui, siis saab valida klientide arvu päevas.

Summad, mille nad kokkuvõttes teenivad, olenevad klientide hulgast. Raha saadavad nad kas koju või hoiavad enda käes. Summa, mida nad koju saadavad, ei pruugi olla just suur.

Eelarve ei pea survele vastu


On ka juhtumeid, kus välismaalt on siia kutsutud tegema muud tööd, kuid ühel hetkel on teatatud: nüüd tuleb hakata pakkuma intiimteenuseid.

Sel aastal MTÜ Eluliin hoolde saabunud ohvrite hulk on väga suur. Peale tohutult kasvanud välismaiste prostituutide hulga on endiselt vaja tegeleda ka Eestist pärit ohvritega. See tähendab, et MTÜ-l Eluliin on mure, et nende eelarve ei pruugi sellisele koormusele vastu pidada. „Klientide kogus ületab igasugused võimalikud prognoosid. Sellist olukorda ei näinud ette mitte keegi,” tunnistas Mölder. Mureküsimus on see, kuidas tulla eelarvega toime, kui ka tulevikus peaks pöördujate hulk sama suureks jääma.

Kui üks Eestisse toodud ohvriks langenud naine suundus siit tagasi kodumaale, avastasid teda abistanud inimesed need veebilehed, mida ta oli külastanud. Naine oli otsinud infot, kuidas müüa oma organeid, ja avanud selleks taotluslehe.