Siil 2015. Viimane Lahing Foto: Sergei Stepanov, NPA

Küsimusele „kas Eesti kodanik peaks sõjas Eesti riigi eest võitlema?“ vastasid eestlastest 90 protsenti ja venelastest 69 protsenti jaatavalt. Küsitluse viis läbi Turu-Uuringute AS.

Seoses endise päästeameti rühmapealiku Sergei Menkovi vabariigi aastapäeva paraadil tehtud mõnitava videoga on ühiskonnas taas tekkinud terav arutelu venekeelse vähemuse meelestatuse üle. Ühiskonnauuringute Instituudi poolt tellitud laiemast valijate väärtushinnangute uuringust haakuvad selle teemaga küsimused kodanike kaitsetahte ja eestimeelsuse kohta.

Kuigi 90 protsenti igapäevaselt eesti keelt ning 69 protsenti vene keelt rääkivatest vastajatest arvab, et sõjaolukorras peaks Eesti kodanik Eesti riigi eest võitlema, siis isiklikult on venelased oluliselt vähem valmis kaitsetegevusse panustama. Uuringus küsiti: „Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite oma võimete ja oskuste kohaselt valmis osalema kaitsetegevuses?“ Kui eestlastest on 71 protsenti valmis riiki kaitsma, siis venelastest on enda hinnangul selleks valmis 45 protsenti.

„Põhimõtte poolt, et kodanik peaks kaitsetegevuses osalema, on märgatavalt rohkem inimesi, kui isiklikult ollakse valmis osalema. See on ootuspärane, kuna valimis on esindatud ka näiteks vanemaealised, naised ja teised grupid, kes enda puhul ei näe võimekust kaitseteguvuses osalemiseks. Vene valija samas peab kaitsetegevust küll kodaniku kohustuseks, kuid pigem ei näe, et see kohustus laieneks temale kui Eesti Vabariigi kodanikule. Samas on oluline märkida, et venelaste vastuseid mõjutab oluliselt riigikeele oskuse tase,“ kommenteeris Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson.

Põhimõtte poolt, et kodanik peaks kaitsetegevuses osalema, on märgatavalt rohkem inimesi, kui isiklikult ollakse valmis osalema.

"Ajakirjanik Andrei Hvostovi hinnangul on tähelepanuväärne, et küsimusele "Kui Eestile tungitakse kallale, kas oleksite oma võimete ja oskuste kohaselt valmis osalema kaitsetegevuses?" vastas vene keelt emakeeleks pidavatest kuid eesti keelt vabalt rääkivatest kodanikest 38 protsenti "jah, kindlasti", sellal kui keskmiselt sama kindlalt vastanute osakaal on vaid 32 protsenti. Hvostov peab tõenäoliseks kaht võimalikku seletust sellele fenomenile: vabalt eesti keelt kõnelevad venekeelsed kodanikud on nooremad inimesed, kes ongi suuremad patrioodid ja/või eesti keelt valdavate inimestena nad teavad väga hästi, millist vastust eesti ühiskond neilt ootab."

Kindel arvamuste erinevus eesti ja vene keelt kõneleva kodaniku vahel esineb Venemaa poolt tuleneva julgeolekuohu tunnistamises. Vene keelt kõnelevatest kodanikest arvas 88 protsenti ja eesti keelt kõnelevatest kodanikest 28 protsenti, et Venemaa ei kujuta ohtu Eesti julgeolekule.

Üldist eestimeelsust aitab hinnata küsimus, kui uhke on vastaja selle üle, et ta on Eesti Vabariigi kodanik. Eestlastest tunnevad selle üle uhkust 84 protsenti vastajatest ja venelastest 45. „Samas ei peegelda madalam uhkustunne oma kodakondsuse üle suurt vastumeelsust Eesti ühiskonna suhtes. 91 protsenti eestlastest ja 81 protsenti venelastest arvab, et Eestis on hea elada. Seega vene valija pigem ei tunneta, et kodakondsus iseenesest oleks midagi, mille üle uhke olla, kuid hinnang oma elu kohta Eestis üldiselt on üllatavalt positiivne,“ kommenteeris Johanson.

91 protsenti eestlastest ja 81 protsenti venelastest arvab, et Eestis on hea elada.

Huvitav erinevus ilmneb eestlaste ja venelaste vastustes küsimusele, kas on oluline, et lapselapsed räägiksid tema emakeelt. Kui 71 protsenti eesti vastajatest peab seda väga oluliseks, siis venelastest arvab sama 44 protsenti. Pigem oluliseks peab seda 21 protsenti eestlastest ja 41 protsenti venelastest. „ Kuigi mõlemad rahvusgrupid pigem sooviks oma lapselastega emakeeles suhelda, siis venelased on selles küsimuses vähem alalhoidlikud. On võimalik, et venelased ei pea oma juurtest kinnihoidmist nii tähtsaks ning tulevaste põlvkondade lõimumist Eesti ühiskonda nähakse paratamatu protsessina,“ kommenteeris Art Johanson.

Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel küsitleti ainult Eesti kodakondsusega inimesi. Igapäevaselt eesti keelt kõnelevaid vastajaid oli valimis 84 ja vene keelt kõnelevaid vastajaid 16 protsenti. 2015. aasta 1. jaanuari seisuga aga oli eestlaste osakaal rahvastikust 69 ja venelaste osakaal 25 protsenti. Suure tõenäosusega on kogu vene vähemuse hoiakud mõnevõrra negatiivsemad.

Uuringu viis läbi Turu-Uuringute AS ning kokku vastas küsimustele 795 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.