Eile kuvasid mõned Eesti veebilehed, näiteks Hinnavaatluse foorum ja ajalooliste fotode portaal Ajapaik musta pilti. Vikipeediat kaunistas hauakivi ja sünge tekst. Täna korraldab Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom konverentsi vaba interneti teemal. Laupäeval tulevad pealinnas Vabaduse väljakule protestima internetiaktivistid. Seda kõike Euroopa Liidu direktiivi pärast, mis püüab reformida autoriõigusi. Veel täpsemalt tekitavad aktivistidele ja paljudele IT-ettevõtjatele pahameelt kaks punkti ses direktiivis, mille üle hääletab Euroopa Parlament lõplikult teisipäeval.

EL-i autoriõiguse direktiiv sündis praktilisest murest: teosed levivad internetis vabalt, kuid autoritel on nende eest üha keerulisem raha saada. Selle raha kasseerivad hoopis netihiiglased nagu YouTube ja Google.

Peamine tüliõun on eelnõu artikkel 13. See näeb ette, et internetiplatvormid peavad hakkama vastutama selle eest, kui keegi laeb nende keskkonda autoriõigusi rikkuvat sisu. Vastutus pannakse platvormidele, mis on tegutsenud vähemalt kolm aastat. Veel varem hakkab kohustus kehtima, kui ettevõttel on üle viie miljoni unikaalse külastaja kuus ja juhul, kui Euroopa ettevõtte aastane tulu jõuab kümne miljoni euroni.