Margus Tsahkna Foto: Hendrik Osula

Tsahkna viitas enda poolt rohkem kui aasta tagasi kirjutatud artiklile mõjuagentidest ja “kasulikest idiootidest”. “Siis arvasin, et Helmete puhul on tegu “kasulike idiootidega”,” ütles Tsahkna. “Pärast viimaseid sündmusi ei saa aga välistada, et tegu on mõjuagentidega,” nentis Tsahkna, viidates Mart Helme poolt Soome ajakirjanduses öeldule.

Endine kaitseminister Tsahkna tõi välja mõjuagendi termini selgituse, mille kohaselt on tegemist riigi või organisatsiooni huvides tegutseva isikuga, kelle eesmärgiks on mõjutada riigi või organisatsioonide tegevust suunavaid otsuseid (poliitikat) mõjuagendi enda huvide edendamiseks kaasanud riigile või organisatsioonile sobivas suunas. Mõjuagent võib tegutseda, kas materiaalsetel, ideoloogilistel või muudel motiividel. Kuna mõjuagendid ei kogu salajasi andmeid ning ei hangi piiratud tasemega riigisaladusi, vaid avaldavad ning propageerivad demokraatlikes ühiskondades oma arvamust ühiskonnas levivatest probleemidest avalikult, kuid kindla vaatenurga all on nende võimalikku riigivastast tegevust raske tuvastada.

Kasulik idioot on inimene või institutsioon, kes viib enesele teadmata ellu vaenlase eesmärke või edendab vastase retoorikat või poliitikat. “Kas tegu mõjuagendi või kasuliku idioodiga? Vahet pole, kuna mõju on sama,” nentis Tsahkna.

Tsahkna tuletas meelde peaministri kohusetäitja siseminister Mart Helme poolt tänavu 9. mail valitsuse istungi järgsel pressikonverentsil öeldut: “Me muide seostame Krimmi annekteerimist ja seda, mis toimub Ida-Ukrainas, seda, mis on toimunud Abhaasias ja Lõuna-Osseetias ka Eesti territooriumiga, mis on jätkuvalt – 5,2 protsenti Tartu rahu järgsest territooriumist – aga Venemaa kontrolli all. Kui me muretseme Krimmi pärast, siis muretseme ka selle pärast, et 5,2 protsenti Eesti territooriumist on endiselt Venemaa Föderatsiooni kontrolli all ja Venemaa Föderatsioon ei taha seda meile tagastada, ei taha meile maksta selle eest kompensatsioone, ei taha isegi sel teemal läbirääkimisi pidada.”

“Sarnast seisukohta väljendas sama päeva Maalehes ka Eestit rahvusvahelistes suhetes esindav riigikogu esimees Henn Põlluaas,” ütles Tsahkna. “Sisuliselt väljendas peaministri kohusetäitja siseminister Mart Helme seisukohta, mille järgi Eestil on territoriaalsed nõudmised Venemaa suhtes ning asetas Eesti Venemaaga külmutatud konflikti ning territoriaalsete vaidlustega riikide sekka. Nüüd on lisandunud Mart Helme seisukoht Iltalehtis, kus ta väitis valetades, et Eesti valitsus otsib koos naaberriikidega NATOle alternatiivi. Tegu on selgelt Eesti senise välis- ja julgeolekupoliitilise suuna muutusega, mis ei ole kooskõlas seni meie julgeolekut tagavate liitlastele, eelkõige NATO sõjalisele organisatsioonile antud sõnumitega,” ütles Tsahkna.