Swedbanki töötajad Siim Kinks, Märt Mäepalo, Indrek Übius, Rait Maltsaar ja Priit Vain ehitavad Kabala kooli juures kiviseina. Foto: Janno Pugi

Kui 10–15 aastat tagasi olid ettevõtted keskendunud peamiselt aktsionäride huvidele, seejärel tulid töötajad ja lõpuks võib-olla ka kogukond, siis nüüd on paradigma muutunud. Ettevõtted peavad keskkonna muutustega kaasa minema ja kohanema. Aina rohkem pööratakse tähelepanu kogukonnale ja nähakse end kogukonna aktiivse partnerina. Sestap on üha rohkem neid ettevõtteid, mis motiveerivad oma töötajaid vabatahtliku tööga tegelema, andes selleks töötajatele aega tööaja arvelt ehk siis vabatahtlik töö on inimesele tasustatud.

Vabatahtlikku tööd väärtustava ärikultuuri trendiloojad on USA ja Kanada. Näiteks on 95% Fortune 500 ettevõtetel olemas mingi vabatahtliku töö programm. Üha enam levib suundumus ka Euroopas.

Balti uuringute instituudi 2018. aasta vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringust, mille tellis siseministeerium, nähtub, et vabatahtlik töö aitab suurendada inimeste rahulolu kasvu ja enese väärtuslikuna tundmist, mis on heaoluriigis oluline. Veel on sellel ühiskondlikus mõttes majanduslik kaal: 2013. aasta andmetel oli Eestis vabatahtliku tegevuse väärtus umbes 1% sisemajanduse koguproduktist, Soomes 3% ligi.

Avalehele
14 Kommentaari
Loe veel: