Euroopa tipptöökohtade pikale veninud jagamisel Brüsselis andsid kõige kibedama lahingu nn Visegrádi riigid (Ungari, Poola, Tšehhi ja Slovakkia), kes võitlesid ägedalt selle nimel, et Hollandi sotsiaaldemokraat Frans Timmermansi ei nimetataks Euroopa Komisjoni presidendiks.

See ka saavutati. Vastuseis polnud imekspandav, sest Timmermansil on praeguse komisjoni koosseisus olnud tänamatu ülesanne viibutada näppu eelkõige Poola ja Ungari poole, et need õigusriigi printsiipidest kinni peaksid.

Visegrádi blokaadist üle saamata võtsid Saksamaa ja Prantsusmaa juhid Angela Merkel ja Emmanuel Macron nimede paketi uuesti lahti ja otsisid välja uued variandid.