Eksootilise palmi taustal tehakse valikud. Kui palju erinevad need teiste piirkondade omadest, saab veel näha. Foto: Argo Ingver

Pärast märtsivalimisi vaat et konservatiivsuse pealinnaks kerkinud paigakeses ei kaigu Võhandu kaldail Aapo Ilvese joig ega lõõma rongkäigutõrvikud. Rüütlimõisa pargis naudivad põõsaste-lillede õiteilu peaasjalikult vaid tiivulised. Mitte hingelistki kiriku ega bussijaama ees, ehkki on pühapäev.

„Hommikul tuli ikka sabas seista inimestel. Praegu vist lõuna,” põhjendab vaikust koolimajja püsti pandud valimisjaoskonna juht Annika. „Eelhääletusel käis rohkem inimesi, aga just päeval – õhtupoolikud jäid hõredamaks. Meie enda tõsisem töö mõistagi algab alles uste sulgemise järel. Pärast tuleb muidugi pidu ja Patune Pool.” Pealiku lõõpimine lööb mõra kolleegide muidu rangena hoitud ilmeisse. Mõra kaob, kui meenub, et enne südaööd koju ei jõuta.

Kui palju komisjonitöö rahakotti täidab, jääb ka saladuseks. Aga kuna „bänd laudade taga” on püsinud pikka aega peaaegu muutumatus koosseisus, siis ilmselt pole põhjust nuriseda. Enam ei küsigi valijad, miks kabiinil kardinaid ees pole. Küll aga päritakse, kas pinssi iks pannasse manu.

Avalehele
76 Kommentaari