„Üle 90% ostjaid valib endiselt munad, millel oleva koodi esimene number on 3, ehk puurikanade munad. Enamik teeb ostuvaliku hinna põhjal, kuid nõudlus õnnelike kanade munade järele (koodi esimene number 0–2) pidevalt kasvab,” ütles Rimi pressiesindaja Katrin Bats.

Puurikanade munad on kõige ostetumad ka teistes kauplustes. „Praegu moodustab õrrekanade ja vabalt peetavate kanade munade kogumüük alla kümnendiku kogu Maxima Eesti kanamunade müügist,” kinnitas Maxima Eesti turundusdirektor Janne Laik. Tema sõnul näitab ostukäitumine, et Eesti tarbijad muutuvad üha teadlikumaks, ent täielik üleminek vabalt peetavate või õrrekanade munadele võtab aega. „Puurikanade munade hind on madalam kui õrrekanade ja vabalt peetavate kanade munadel, mis on kindlasti väga suurele osale klientidele oluline kriteerium, kui nad poes valikuid teevad,” märkis Laik.

„Inimeste keskkonnateadlikkus kasvab ning vabalt peetavate ja õrrekanade munade müügi osakaalu suurenemise korral muutub ka hind kliendile vastuvõetavamaks,” prognoosis Laik.

„Prisma munariiulis on 20% tooteid toodetud alternatiivsetel viisidel ja müüki vaadates on näha, et tarbijad eelistavad alternatiivsetest munatootmisviisidest pärit mune järjest enam,” sõnas Prisma kommunikatsioonijuht Piret Lankots. „Kui kevadel oli nende müük koguseliselt u 5% ostudest, siis nüüdseks on mittepuurikanadelt pärit munade müük kasvanud 9%-ni,” lisas ta.

Linnu Talu OÜ juhatuse liige Astre Jaagant rääkis, et paljudel tarbijatel on õrre- ja puurikanade erinevusest veidi vale arusaam. „Inimene mõtleb, et õrrekana on selline, kes käib õues nokkimas nagu vanasti,” sõnas Jaagant. „Tänapäeval ei ole see võimalik, sest meil ei ole lubatud õues kanu söötagi. Õues on ohud, näiteks on võimalik saada saastus,” rääkis Jaagant.