Hinnalangus võib halvaks muutuda

Mullu sai teoks midagi, mida veel pool aastat tagasi eriti ei usutud: hinnad alanesid 0,1%.

Nagu mõnikord ikka, juhtus midagi üpris ootamatut ja naftahind kukkus rohkem kui poole võrra. Nagu juuresolevalt graafikult näha, oligi Eesti hinnalangus eeskätt seotud naftahinna alanemisega. Odavamaks muutusid – kui tasuta kõrghariduse mõju välja arvata – peamiselt sellised kaubad ja teenused, mille hind on otse seotud kütuse maksumusega.

Maailmas näib laias laastus valitsevat üksmeel, et naftahinna alanemine on majandusele hea. Kui transport ja energia muutuvad odavamaks, alanevad ka teiste kaupade hinnad, mis tähendab, et tarbijad saavad rohkem osta. Kuid siinkohal tuleb mängu üks aga. Kui hinnalangus jätkub pikemat aega, siis muutuvad tarbijate ja ettevõtete inflatsiooniootused. Kui tekib ootus, et hinnad alanevad tulevikus veelgi, võib urgitsema hakata kahtlus, kas poleks mitte mõistlik tarbimist edasi lükata. See tähendab ettevõtetele väiksemat tulu, mis toob kaasa väiksemad investeeringud ja vähem töökohti. See aga omakorda vähendab tarbimist.