Auditi tulemusena leiti, et viimase viie aasta jooksul on Eestis õpetatud eesti keelt vaid 2000–6000 täiskasvanule aastas, kuigi soovijaid on 60 000 ringis: vene emakeelega püsielanikud, kodakondsuse taotlejad, uussisserändajad, registreeritud töötud ja vangid. Viis vastutavat ministeeriumi – haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium, sotsiaalministeerium, siseministeerium ja justiitsministeerium – olid riigikontrollile vastates ühel nõul: ebapiisava keelekoolituse peamised põhjused on raha- ja kvalifitseeritud keeleõpetajate puudus.

Samal ajal tuuakse auditis esile, et neile ei paista, nagu oleks keeleõpetajate puuduse probleemiga süsteemselt ja piisavalt tegeletud. Peale selle nähakse, et riik peaks keeleõppe rahastust suurendama, kuna praegu on seda valdavalt finantseeritud Eesti töötukassa ja Euroopa Liidu rahast, mis on ebastabiilne ja projektipõhine. Seetõttu võib rahastamine surve alla sattuda, kui Euroopa Liidu toetused peaksid kahanema või majanduskeskkond halvenema. Töötuse kasvu korral suureneks surve töötukassa eelarvele.