Plastrexi juht Ilo Rannu viitamas prügile, millest ta saaks teha uusi tooteid, ent mis vedeleb hoopis metsa all. Foto: Rauno Volmar

Tallinnast Jõelähtmele suunduval ringteel osutab teeviit: „Jäätmejaam”. Ringtee järgmine väljasõit viib riigimetsa. Kui auto tee äärde jätta ja pisut metsa sisse kõndida, ääristab raja igat meetrit hüljatud prügikott. Tee sisse mulda on aegamööda tallatud rõivaid. Rada viib suure prügihunnikuni, milles lamavast ehitusprahist eristab silm esmajoones kummuli külmkapi, vana madratsi ja täitsa viisaka kapi. See on riigimets, mitte jäätmejaam. Seda platsi koristati viimati poolteist kuud tagasi. Sel suvel on siit juba ära viidud 90 tonni prügi.

Suurimad pautoinad Harjumaa, Raplamaa ja Ida-Virumaa


Reedel kattis Riigimetsa Majandamise Keskus „looduskaunisse” paika ajutise piknikulaua. RMK juhatuse esimees Aigar Kallas ütles, et olgu see kõverpeegliks, mis näitab, kui visalt prügi metsa alla viimise harjumus kaob, olgugi et RMK näeb järjepidevalt vaeva, et piknikualasid ja matkaradu korras hoida. Tänavu on riigimetsast koristatud 131 tonni prügi, millele on kulunud 63 000 eurot. Prügikoristusettevõtted käivad metsa alt jäätmeid kokku korjamas iga jumala päev. Kui läbustaja on teada, peab koristuse kinni maksma tema. Kui pole – ja enamasti ei ole –, siis maaomanik.

Avalehele
133 Kommentaari