Kas sellelt kriisi ristteelt, kus Euroopa praegu on, läheme me edasi koos ja tugevana või juhtub midagi hoopis muud, sõnastas Euroopa Parlamendi kõnes president Ilves Euroopa murrangupunkti küsimuse. „Valik on meie teha,“ vastas ta ise.

Rääkides pagulaskriist, oli Eesti riigipea kindel, et Euroopa Liit suudab sellega hakkama saada, kuid me peame pakkuma solidaarsuse tuge neile liikmesriikidele, kes on sõjapõgenikele esmased sihtmaad, me peame võtma täieliku kontrolli Euroopa Liidu välispiiride üle, me peame kehtestama ühise asüülipoliitika, mis tähendab ka illegaalsete immigrantide tagasisaatmist ning me peame rahulikult vastu seisma äärmuslusele ja populismile, mida pagulas- ja majanduskriisid on võimendanud.

On see kõik tõesti ülejõu keeruline, kui vaatame tagasi neile tõeliselt lootusetutena tundunud raskustele, mis olid Euroopa ees Teise maailmasõja järel, küsis president Ilves.

Ta tõdes, et Euroopa Liidu suhted Venemaaga, kes Krimmi annekteerimise ja osalemisega Ida-Ukraina sõjategevuses rikkus kõiki Euroopa senise julgeolekukorra põhimõtteid, jäävad pikaks ajaks piiratuks.

Strateegiline kannatlikkus on suhetes Venemaaga meie võtmesõna, rõhutas Eesti riigipea.
Ta kohtus Strasbourgis Euroopa Parlamendi presidendi Martin Schulziga ja tutvustas Maailmapanga digiteemalist arenguraportit, mille nõukoja kaasjuht ta ise oli.

President Ilvese Euroopa Parlamendi kõne on järelvaadatav siit. Audiosalvestusele saab ligi siit. Kõne ingliskeelne täistekst on loetav siit (eestikeelne tõlge ilmub presidendi kodulehele esimesel võimalusel).