Internetist alla laaditud üürileping ei pruugi olla seadustega kooskõlas. Foto: Karin Kaljuläte

Kinnisvaraanalüütik ja koolitaja Tõnu Toompark meenutab, et hiljuti küsis ta ühel koolitusel seda, kust üürileandjad oma üürilepinguid hangivad. Kui talle vastati, et internetist, otsustas Toompark sealt kättesaadavaid lepinguid lähemalt uurida. „Minu meelest olid enamik nendest väga ebakvaliteetsed ja mõned olid kohe väga halva kvaliteediga,” tõdeb ta.

Vaid üht korterit üürival inimesel ei ole tihtipeale rahalisi vahendeid ega motivatsiooni pöörduda üürilepingu koostamiseks advokaadi poole. Seega minnakse lihtsama vastupanu teed ja võetakse mõni internetis vabalt kättesaadav lepingupõhi. „Võtavad sealt ja mis siin salata, enamik inimesi ei ole õigusspetsialistid, et nad suudaks alati isegi lüngad päris õigesti lepingul ära täita,” nendib Toompark.

Tihtipeale lisavad üürileandjad sinna veel punkte, mis lepingut nende jaoks soodsamaks muudavad. Samas ei ole need alati kooskõlas võlaõigusseadusega, seega tegelikult on sellised punkti õigustühised. 

Avalehele
0 Kommentaari