ITK saab kalli masina, mis suurendab kunstliku viljastamise õnnestumise tõenäosust hüppeliselt
Umbes viiendik Eesti paare kannatab eri sorti viljatusprobleemide all, mis takistavad neil loomulikul teel lapsi saada. „Teekond, mida paarid läbi teevad, et viia ellu unistus soovitud lapsest, võib võtta aastaid, olla äärmiselt raske, invasiivne ja tõsise mõjuga igapäevaelule ja enesehinnangule. Paljud need teekonnad pole kahjuks edukad,” nendib ITK viljatusravikeskuse naistearst dr Kai Haldre.
Praegu on kunstliku viljastamise õnnestumise tõenäosus 30–35%. Nüüd soetas ITK viljatuskeskus endale eraannetajate toel kogutud 100 000 euro eest aegvõttega embrüoskoobi (time-lapse incubator). Masin suurendab rasestumise tõenäosust 50%-ni.
Kehavälises viljastamises on eriti tähtis embrüote tervist jälgida. Kui munarakk on seemnerakuga viljastatud, kasvatatakse ja jälgitakse embrüoid kuni kuus päeva laboritingimustes. Seejuures peavad embrüoloogid vähemalt korra päevas embrüo kunstlikust keskkonnast välja tõstma, et uurida selle arengut. ITK-s töötab praegu kolm embrüoloogi, kes hoolitseb aastas üle 4000 embrüo eest iga päev.
Embrüot jälgib kaamera
Uue embrüoskoobi sisse on ehitatud spetsiaalne kaamera, mis jälgib embrüote arenguprotsessi kogu aeg. Seega kaob vajadus embrüoid iga päev inkubaatoritest eemaldada ja nad saavad olla stabiilses kasvukeskkonnas, mis sarnaneb loomuliku bioloogilise keskkonnaga naise emakas. „Embrüo ümber on kogu aeg õige temperatuur ja õige gaaside kontsentratsioon ehk teisisõnu läheb tal kõik väga hästi,” selgitab ITK viljatusravikeskuse laboriarst-juhtivarst dr Aleksander Trošin. Masin teeb embrüotest pilte, salvestab ja arhiveerib neid, nii et eksperdid saavad embrüoid võrrelda ja valida neist välja kõige parema.
Osa naiste emakasse siiratakse mitu embrüot, näiteks kui rasestumine on varem korduvalt ebaõnnestunud või patsient on vanemas eas. Ent see suurendab mitmike sündimise tõenäosust. „Loodus on ikka mõelnud, et parem kaks korda üks laps kui korraga kaks last, sest sellega kaasneb riske: enneaegsus, väiksem sünnikaal ja nii edasi. Terves maailmas püütakse mitmikrasedusi vältida,” selgitab Trošin. Uue masina ja tarkvara võimalusi kasutades saab mitmikraseduse tõenäosust vähendada, kohati suisa välistada.
Trošin kinnitab, et ka varasem inkubaator töötas kenasti – ITK labor tegeleb kolmandiku Eesti viljatusjuhtumitega ja siit on tulnud umbes pool Eesti kunstlikult viljastatud lapsi. See tähendab 2500 last. Väikeses Eestis on aga iga lisaelu arvel, rõhutab ta.
„Muidugi võib öelda, et vanas inkubaatoris kasvasid väga hea kvaliteediga embrüod ja selles inkubaatoris võivad kasvada kehva kvaliteediga embrüod, sest kõik oleneb tulevaste vanemate materjalist, aga see on siiski väga suur samm mitte ainult teaduse, vaid ka praktika poolest,” sõnab Trošin. „See annab natuke rohkem võimalust saada lapsi sealt, kust me pole varem võinud neid saada.”
Raha masina soetamiseks aitas koguda Colonna heategevusfond valdavalt möödunud aasta galaõhtul osalenud eraisikutelt ja ettevõtetelt. Heategevusfond on varem kogunud annetusi ka vastsündinute või enneaegselt sündinud laste toetamiseks. Enim annetasid Colonna heategevusfondi asutaja Roberto de Silvestri, Colonna investeerimisfirma kaasasutaja Andrea Agostinone, ettevõtte mitu investorit ja külalised.
