Tarkvarafirma Helmes juht Jaan Pillesaar Foto: Rauno Volmar

Kas Helmesel on mõni arengupidur?


Globaalselt ei ole meie väga lahedas äris mingit arengupidurit. Töö käib suurte lahendustega, mis muudavad maailma. Aga Eesti ei ole tarkvara arendamiseks hea koht, kuna tarka tööd maksustatakse siin väga kõrgelt. Õnneks on Euroopas teisi riike, kus on maksuerandid ja tööjõumaksukoormus väga mõistlik. Näiteks Bulgaaria. Kui seal saab hea arendaja 3000 eurot palka, siis tööandjale on kulu tema kohta 3500 eurot. Kui Eestis saab hea töötaja 3000 eurot palka, siis tööandja kulu on 5200 eurot. See on piisavalt suur kuluvahe, maailmaturul sellise hinnavahega ei konkureeri. Seetõttu ei ole me Eestis viimase viie aasta jooksul peaaegu üldse kasvanud. Meie kiire kasv tuleb väljastpoolt Eestit, kus on soodsam tarku töötajaid palgata.

Kas Eesti IT-sektor saab areneda, meelitamata talente väljastpoolt Eestisse?


Siin on selged piirid ees. Kõik Eestis olevad talendid on juba hõivatud. Ülikoolidest kasvab neid väga aeglaselt peale. Loomulikult tuleb talente siis sisse tuua ja meie toome neid ka. Tavaliselt lõppeb see sellega, et mõistlikum on luua töökohad mujale. Targa töö jaoks ei ole Eesti vabariik koht, kus olla. Siin võid ettevõtte registreerida ja seda hoida, sest jooksev kasum on maksuvaba. Äri kasvatada saad siin ainult siis, kui on kõvasti raha kaasatud ja kasvukiirus on ülitähtis nagu idufirmade puhul. Elu on aga näidanud, et pikas perspektiivis lahkuvad siit ka sellised ettevõtted.

Kas riik saaks IT-sektorit abistada?


Ettevõtja tegelikult ei vaja riigi abi. Ta tahab, et riik segaks teda võimalikult vähe. Vähe bürokraatiat, lihtne süsteem, liberaalne majandus.

Avalehele
343 Kommentaari