Kaljurand pidas väga oluliseks Ameerika Ühendriike otsust neljakordistada 2017. aasta eelarvelisi vahendeid sõjalise kohaloleku suurendamiseks Euroopas. „USA tugevdatud kohalolek Euroopas tähendab tugevamat heidutust ja vägede kohalolek Eestis on tähtsam kui kunagi varem,“ rõhutas Kaljurand ning kinnitas Eesti valmisolekut pakkuda vastuvõtva riigi toetust.

„Oluline on tugevdada NATO kaitse- ja heidutushoiakut, sealhulgas suurendada liitlaste kohalolu alliansi idasuunal,“ rõhutas Kaljurand eelseisvast NATO tippkohtumisest rääkides.

Samuti arutasid Kaljurand ja Kerry energiajulgeoleku temaatikat, põgenikekriisi ning Ukraina konfliktiga seonduvat olukorda.

Süürias toimuvast rääkides avaldasid välisministrid lootust, et 28. veebruaril jõustunud kahenädalane vaenutegevuse peatamise kokkulepe loob võimalused konflikti lõpetamiseks. „Osapooltel on oluline teha kõik, et leppest kinni pidada. Seejärel on võimalik hakata rakendama Süüria kriisi lõpetamise tegevuskava,“ lausus Kaljurand. Ta lisas, et Süüria kodusõja lõpp on hädavajalik eeldus võitluses Daeshiga. Eesti kuulub USA juhitavasse Daeshi-vastasesse rahvusvahelisse koalitsiooni.

EL-USA vabakaubanduslepingust (Transatlantic Trade and Investment Partnership, TTIP) rääkides rõhutasid ministrid selle olulisust mõlema poole jaoks. „Vabakaubanduslepingu sõlmimine aitaks oluliselt kaasa Euroopa ja USA majandussuhete elavdamisele ning majanduskasvu kiirendamisele,“ sõnas Kaljurand.

Välisministrid tõdesid, et Eesti ja Ameerika Ühendriikide kahepoolsed suhted on väga head ja tihedad küberkoostöös, arengukoostöös, idapartnerite abistamisel, demokraatia edendamisel ning internetivabaduse eest seismisel.