Kanalisatsiooniluugist sisse visatud koni jõuab otse merre. Foto: Madis Veltman

Eestis on üldjuhul kaht sorti kanalisatsioonisüsteeme: ühisvoolne ja lahkvoolne. Esimeses süsteemis voolab nii inimeste kodudest tulev reovesi kui ka tänavatelt pärinev sademevesi ühes torustikus reoveepuhastusjaama, kus läbib mitu puhastusprotsessi ja kust see suunatakse edasi merre. Lahkvoolses kanalisatsioonis voolab üksnes reo- või sademevesi. Kui eespool kirjeldatud naine juhtus oma suitsukoni viskama sajuveetorustikku, jõuab see otse merre, sest lahkvoolses torus liikuvat sademevett ei puhastata.

Seni on Tallinnas enamik kanalisatsioonisüsteemi ühisvoolne, see tähendab, et ka sajuvesi voolab valdavalt reoveepuhastusjaama. Kuna kliimamuutus toob üha rohkem äärmuslikke valingvihmasid, ei pea reoveepuhastusjaamad vihmaaegsetele koormustele enam hästi vastu. Seepärast hakataksegi kanalisatsioonisüsteeme rohkem lahkveeliseks ehitama ja tänavatelt tulevat sademevett otse merre suunama. Suurem vihmavesi uhab endaga merre ka tänavatel lebava väikeprügi.

« Avalehele 151 Kommentaari