Mõni suvi tagasi avastas Kertu end olukorrast, kus iseseisvalt toime tulla tundus peaaegu võimatu. Emotsioonid pärssisid mõtlemist, kuid andsid vaikimisi märku, et on aeg abi otsida. Veel kaks kuud kogus ta julgust päriselt kellegi poole pöörduda, ent siis oli abi juba kiiresti vaja.

Sama probleemiga põrkas kokku Liisa (nimi muudetud). Selleks ajaks kui ta psühhiaatri juurde jõudis, kannatas ta juba igapäevaste paanikahoogude käes. „Sa mõtled, et isegi kui ei saa arsti juurde minna, siis vähemalt on olemas psühholoogid. Ja siis selgub, et ravijärjekorrad on mitu kuud. Mida ma teen?”

Kõnealused lood räägivad ise enda eest: teraapiafondi süsteem on paigast ära. Alternatiiviks pakutakse tihti tasulisi aegu, kuid patsiendid, kellel on vähe raha, on sunnitud neist loobuma. Veelgi enam: kuna teenus on kulukas, on hinnad aastate jooksul tõusnud.


Avalehele
46 Kommentaari
Loe veel: