Elisabethi ema Regina õpetab tütart Memory kaartide abiga rääkima. Foto: Madis Veltman

Nelja-aastane Elisabeth, tema väike õde ning nende ema ja isa kolisid suvel Lasnamäelt Pirita linnaosas asuva Padriku lasteaia lähedale. Suvel sai selgeks, et Elisabeth vajab logopeedi ja et Tallinna Läänemere lasteaia, kus Elisabeth seniajani käib, keskkond ei tule lapse kõne arengule kasuks. Seal käivad peamiselt vene keelt kõnelevad lapsed, aga keelekümblus ei toeta kõnehäirega lapse arengut. Pealegi pole seal logopeedi.

„Kui te oma lapsest hoolite, pange ta eestikeelsesse lasteaeda,” ütlesid logopeedid Elisabethi emale Reginale. Ema uuris, kas ta saaks lapse üle viia kodu lähedale Padriku lasteaeda, kus on ka logopeed, kuid selgus, et seal on kohad täis. Pealegi ei saa panna lasteaiajärjekorda last, kes on juba mõne teise lasteaia hingekirjas. Nii sätestab Tallinna linnavalitsuse määrus.

Mis Elisabethtist sai ja kuidas ta logopeedi juurde pääses, sellest lugu räägibki.


Avalehele
153 Kommentaari
Loe veel: