Vaimse tervise muredega noori tuleb aina juurde. Kust? Eks ikka kodust, kus vanemad pärandavad oma probleemid lastele.

„Olen 20 aastat koolipsühholoogina töötanud ja teinekord ikka küsitakse, et mis on selle ajaga muutunud,” sõnab Põltsamaa gümnaasiumi psühholoog ja Eesti koolipsühholoogide ühingu juht Karmen Maikalu. „Noorte seas on enesevigastamine tohutult kasvanud.”

Statistika näitab, et aasta-aastalt on vaimse tervise probleeme natuke rohkem. Ka sotsiaalministeerium tunnistab, et valdkond on alarahastatud ja vajab rohkem tähelepanu. Seda enam, et koroona tõttu ennustatakse nii selleks kui ka järgmiseks aastaks vaimse tervise probleemide tõsist kasvu.

Psühholoogide sõnutsi on vaimse tervise kriisist kõige raskemini pihta saanud just noored. Ent neid ümbritsev turvavõrk kiratseb. Psühholoog on olemas alla pooltes Eesti koolides. Ent kui seal ei saada murele jaole, siis võivad probleemid kasvada nii suureks, et vajavad juba kliinilist sekkumist. Maikalu selgitab: „Laste tervisele ja nende ellujäämiseks on koolipsühholoogi teenus hädavajalik. Kui palju on ärevushäirega lapsi, kui palju on depressiooniga lapsi! Palju on enesetappe.”


Avalehele
258 Kommentaari
Loe veel: